Arendajate põuda kesklinnas põhjustavad karmid nõuded

Kinnisvaraarendaja Raul Alliksaare sõnul jäävad Posti tänavale kaks kokku 56 korteriga elamut ehitamata parkimiskohtade nõude ja sellest tuleneva korterite arvu vähenemise tõttu.

FOTO: Arhitektuuribüroo Proge

Kahekümne aasta jooksul võib Viljandi kesklinnas uusarendusi üles lugeda kahe käe sõrmedel. Hiljuti seiskus kahe kortermaja rajamine Posti tänav 9 krundile, põhjuseks arendaja ja linna erimeelsused.

Raul Alliksaar

FOTO: Peeter Kümmel

Mullu kiitis Viljandi linnaarhitekt heaks plaani rajada Posti tänav 9 krundi hoovi kolmekorruseline elamu, aga kaht kokku 56 korteriga uusarendust planeerinud ärimees Raul Alliksaare (pildil) sõnul jäi mõte katki piirangute ning linnavalitsuse vähese vastutulelikkuse tõttu. Nimelt näeb norm Viljandi kesklinnas ette vähemalt ühe parkimiskoha korteri kohta, aga Alliksaar oli planeerinud neid 29.

Linn soovitas teha parkla maa alla, kuid Alliksaare sõnul ei suudaks keegi nii kallist ehitust korraldada. Arendajal tuleb tema ütlemist mööda leida projekti jaoks rohkem kui kolmandik oma taskust, ühtlasi pole korteriturul hinnad sellised, et parkimise maa alla viimise kulud kataks. Väiksema mahuga arenduste puhul aga tõuseb tema sõnul ehituse omahind ja projektile pole võimalik saada panga finantseeringut. «See on ka üks põhjustest, miks Viljandis ehitatakse vähe korterelamuid,» lausus Alliksaar.

Talle jääb uute hoonete ehitamist välistav parkimisnõue arusaamatuks, sest Posti tänaval elades oleks inimesel võimalik Viljandis hakkama saada ka ilma autota.

Viljandi abilinnapea Kalvi Märtini sõnul märkis linn mullu jaanuaris vastuvõetud Posti tänava detailplaneeringu algatamise otsuses, et parkimine tuleb lahendada krundil, ning märtsis arutas linnavalitsus detailplaneeringut, kus Alliksaare esindaja tuli välja ideega iga korteri kohta luua 0,5 parkimiskohta. «Ei juhtu tihti, et linnavalitsuses hääletatakse. See oli tõsine ja äge vaidlus, hääled jagunesid 3:4, et tullakse Alliksaarele vastu ja lubatakse 44 parkimiskohta.»

Tema sõnul oleks jäänud linnakodanike kinni maksta lumelükkamine ja linna maa peal autot hoidvate korteriomanike parkimise korraldamine. «Arendajal on loomulikult odavam parkimiskohad tegemata jätta ja suunata korteriomanikud linna maale. Kui me ei pane arendajale kohustust ehitada teatud hulk parkimiskohti, ei ehitagi arendaja ühtegi, sest see on puhas kasum talle,» selgitas Märtin.

Muinsuskaitseameti vaneminspektor Anne Kivi nentis, et enne kui vanalinna saab maa-alust parklat rajama hakata, tuleb arheoloogidel läbi uurida kultuurikiht. «Läbi sajandite on olnud Viljandi vanalinnas palju leide.»

Muinsuskaitsealale rajatavate arenduste kohta ütles Kivi, et see ongi pigem metseenlus.

Elamuehitus: kas prioriteet või mitte?

Raul Alliksaare meenutamist mööda oli talle kaks aastat tagasi linnavolikogu istungil öeldud, et elamuehitus ei ole Viljandis prioriteet. Arendaja üritas oma sõnul Posti tänav 9 hoone renoveerimiseks aasta aega ehitusluba saada ja lõpuks kinnitati see mööndusega, et tänava poole ei tohi teha katuseaknaid. Alliksaar oli seepeale Google Mapsi abil kokku lugenud 17–19 katuseakent, mis on teistel Posti tänava muinsuskaitsealal asuvatel majadel tänava poole.

Kalvi Märtin

FOTO: Elmo Riig

Kalvi Märtin (pildil) ütles, et elamuehitus on kindlasti linna prioriteet. «Linn on teinud ühe detailplaneeringu Posti tänav 9 lähedale. Kui arendaja avaldaks soovi ehitada korruselamu, siis on ainult katastritoimingud jäänud,» lausus Märtin. Ta tuletas meelde, et Alliksaare arendustele Suur-Kaare tänav 33 ja Pärnu maantee 35a anti parkimiskohtade rajamiseks linna maad.

Alliksaare arvates ei olnud linn Pärnu maantee arenduse parkimiskohtade puhul vastutulelik ning Suur-Kaare tänava parkimiskohtade eraldamist oli linn tema kinnitusel pidanud veaks. Alliksaar avaldas muret, et kinnisvaraarenduse buumi tippajal ei juhtunud Viljandis midagi ning arendajaid siin sama hästi kui ei ole ega tule. «Inimesed küsivad kesklinna uute korterite järele, kuid sinna ei ole võimalik neid teha,» lausus ta. «Viljandi vajaks iga aasta sada uut korterit ja 50 üürikorterit pakkumiseks.»

Abilinnapea tõdes, et linn on viimastel aastatel kruntide leidmises ja arendamises tagasihoidlik olnud, näiteks Järveotsa detailplaneering on kümme aastat valmis ja seal võiks majad juba püsti olla.

«Koalitsioonilepingus on kirjas, et Järveotsa arenduse esimene etapp peab töösse minema ja ma julgen arvata, et selle aasta lõpus saavad esimesed krundid hoonestusõiguse ning need pannakse müüki. Tänavad valmivad ilmselt järgmiseks kevadeks,» kõneles Märtin ligi 50 uuest elamukrundist. «Praegu valmistame ette tänava projekteerija leidmiseks hanget. Oleks võinud seda aastaid tagasi teha.»

Katuseakende ehitamise ranged normid

«Tahame teha katuseakent selleks, et pööningukorterid tuleksid valged ja avarad,» selgitas Raul Alliksaar. «Linn kasutab arendajate suhtes jõupositsiooni: näitab ja ütleb, kuidas asjad käivad sõltumata sellest, mis need asjad maksavad.»

Anne Kivi arvates oleks olnud kole lugu, kui muinsuskaitseamet oleks andnud arendajale vabad käed. «Peabki väga range olema ja seda liini tuleb jätkata: ei maksa Viljandi vanalinnas arendajate survele järele anda,» toonitas Kivi. «Alliksaarel pole midagi kurta, sest pärast põlengut tänava poole tehtud katuseaknaid ei kästud likvideerida.»

Katuseakende ehitamise piirang aga laseb Alliksaare ütlust mööda teha pööningutele ainult suuri kortereid ning on takistuseks Viljandi pööningupindade väljaehitamisel. «Posti tänava koridorid tulevad pimedad, aga oleks saanud mõnusam. Võitlesin välja olemasolevate akende säilitamise õiguse, aga teist rida aknaid ei saanud lisada,» kurtis Alliksaar. «Kas tõesti peame Viljandit hoidma sellisena, nagu ta sada aastat tagasi oli? Katuseaknaid oleks ka juba sada aastat tagasi paigaldatud, kui oleks selline tehnoloogia olnud.»

Lisaakende paigaldamise erandina tõi Kivi välja kõrge maja kitsal tänaval, kus aknad tänava poolt ei paista. «Ärimeeste mõtlemine ongi teine kui muinsuskaitsjatel, proovime siis üksteist mõista,» lausus Kivi. «Kui me teeksime järeleandmisi, saaksime linnakodanike käest pahandada. Vanalinna elanikud hoiavad oma linna. Me ei saa arendajale ette heita arhitektuurilist stiili, aga nad mõtlevad pinnale ja panevad arhitektuurile vähe rõhku.»

Kogukonna vastasseisu väite peale lausus Alliksaar, et lõpptulemuseks on Viljandi elu hääbumine. «Elanike arv kogu aeg väheneb: spetsialist tuleb Cleveroni tööle, aga elukohavalik on väga piiratud. Kui sa arendajana muu kadalipu läbi käid, siis on mulgile kohane, et naaber tõmbab kriipsu peale,» nentis ta.

Tagasi üles