Igavusel pole inseneri elus kohta

Kaie Mölter
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ain Toim enda valmistatud esemeid ei müü ega tee ka tellimustöid. Ta leiab, et on nii oma tegemistes vaba. Kinkimisega on teised lood. Tore inimene, kes eset väga soovib, võib selle insenerilt kingituseks saada.
Ain Toim enda valmistatud esemeid ei müü ega tee ka tellimustöid. Ta leiab, et on nii oma tegemistes vaba. Kinkimisega on teised lood. Tore inimene, kes eset väga soovib, võib selle insenerilt kingituseks saada. Foto: Elmo Riig

«Hülged ei ole kahjuks minu kütitud,» ütleb laboriinsener Ain Toim veidi kurvalt, kui söögitoa toolidel lebavate nahkade päritolu meenutab. Tema on aga nahad toolidele pannud ja veel palju teisigi esemeid omavahel sellisel moel kokku seadnud, et nendest on tekkinud omanäoline kodusisustus.

Kondase keskuse neli näituseruumi mahutavad Ain Toimi vanadest laboriseadmetest loodud valgusteid, mööblit ja muud kodus tarvilikku kraami. Kõige rohkem on välja pandud siiski valgusteid.

Laealused, veidi kratte meenutavad lendobjektid olid mõeldud esialgu autori enda koju. Paraku oli lagi seal liiga madalal ning jõulised tegelased hakkasid pererahvast ahistama. Need ei sobinud enam eluruumi ja said näituseeksponaatideks.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles