Ametikandjad asetasid mälestuspärjad

Sakala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolmapäeva ennelõunal seisid Kaitseliidu maleva liikmed auvalves kindral Johan Laidoneri mälestussamba juures ning linnapea ja kaitseliidu Sakala maleva juht asetasid sinna pärja.
Kolmapäeva ennelõunal seisid Kaitseliidu maleva liikmed auvalves kindral Johan Laidoneri mälestussamba juures ning linnapea ja kaitseliidu Sakala maleva juht asetasid sinna pärja. Foto: Madis Luik

Kaitseliidu Sakala maleva pealik major Andrus Tiitus ja Viljandi linnapea Madis Timpson asetasid kolmapäeval vabadussõjas langenute ühiskalmule ja kindral Johan Laidoneri mälestussamba juurde pärjad, et avaldada austust sõjas langenud kangelastele. 

Lisaks Kaitseliidule olid austust avaldamas ka Viljandimaa Kodutütarde ja Naiskodusekaitse esindus.

Vabadussõda algas 28. novembril 1918, mil Nõukogude Vene väed tungisid üle Narva jõe ning hõivasid 1919. aasta alguseks märkimisväärse osa Eestist. Loomisel olev Eesti armee, mida toetasid Soome ja mitme teise maa vabatahtlikud, suutis vastase rünnakud peatada ja tagasi tõrjuda. 1919. aasta märtsist oli peaaegu kogu eestlaste asuala taas Eesti Vabariigi kontrolli all. Ka edasistes ägedates lahingutes ei suutnud Punaarmee Eesti rahvaväe vastupanu murda.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles