Kasumis veefirma vaeb hinnatõusu plaane

Marko Suurmägi
, uudistetoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaheksa aastat tagasi valmis Paalalinnas Viljandi uus veetöötlusjaam. Nüüd tuleb seal hakata automaatikat välja vahetama, sest seadmete tööeaks on pakutud kümme aastat.
Kaheksa aastat tagasi valmis Paalalinnas Viljandi uus veetöötlusjaam. Nüüd tuleb seal hakata automaatikat välja vahetama, sest seadmete tööeaks on pakutud kümme aastat. Foto: Elmo Riig / Sakala

Viljandi Veevärk teenis mullu vee müümise eest küll korralikku kasumit, kuid elektri hinna ja saastetasude kerkimine ning vajadus torustikku remontida sunnib firmat valmistama ette hinnatõusu.

Linnale kuuluva aktsiaseltsi Viljandi Veevärk juhataja Toomas Porro arvas, et hinnatõusu taotlust hakatakse ette valmistama aasta teisel poolel, kuid selle suurust ei tahtnud ta öelda. «Seda pole veel paika pandud,» põhjendas ta.

Et uue hinna peab kinnitama konkurentsiamet, võib kallim hinnakiri hakata joogiveele ja kanalisatsiooni kasutamisele kehtima järgmisel aastal. Firma nõukogu esimees Jaak Sulg ei välistanud ka võimalust, et hinnatõus lükkub hoopis 2013. aastasse. Ka Sulg ei osanud hinnatõusu suurust pakkuda, kuid leidis, et hind peaks tagama ettevõttele 8—12 protsendi suuruse kasumimarginaali.

Kulud suurenevad

Eelmise aasta lõpetas Veevärk 1,5 miljoni euro suuruse käibe juures 207 000 euro suuruse kasumiga. Toomas Porro selgitusel on tegelik kasum raamatupidamisreeglitest tulenevalt siiski ligi 64 000 eurot väiksem ning sealt tuleb maha võtta ka 134 000 eurot, mis läheb laenu tagasimakseks. «Seega on Veevärgi viimaste aastate kasumid olnud väga väikesed või lausa olematud,» nentis Porro.

«Praeguse majandusseisu üle nuriseda ei saa,» möönis viimase aasta majandustulemuste põhjal Jaak Sulg. Paraku muudab ettevõtte juhte murelikuks pilk tulevikku.

Et viljandlaste hulk väheneb pidevalt, on kahanenud ka firma müüdava vee kogus ja käive. Samal ajal on üha enam vaja uuendada torustikku ja kallist automaatikat ning lähiajal kerkivad Eestis elektri hind ja keskkonnasaastemaksud, mida Veevärk riigile maksma peab.

«Meie investeerimisvõime on kehvaks jäänud,» tunnistas Porro.

Kogu kasum, mille Viljandi Veevärk aastate jooksul on teeninud, on kulunud laenumakseteks või veesüsteemide remondiks. Linn kui firma ainuomanik pole kasumist sentigi endale võtnud.

Euroraha ei saa

Alles mõni nädal tagasi sai Viljandi Veevärk kurva sõnumi keskkonnainvesteeringute keskuselt. Nimelt soovis firma saada suurt euroabi, et vahetada välja Viljandi vanalinna tsooni jääv torustik, kuid selle tarbeks toetusraha ei antud. «Ega see rahalootus meil väga suur olnudki, sest Viljandi on aastate jooksul päris palju välistoetusi saanud,» tunnistas Toomas Porro.

Samas tähendab rahata jäämine, et torustikku tuleb firmal uuendada oma raha eest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles