Porises mülkas ja pilvepiiril

Veerandsada aastat vana Opel Frontera on Gerry Mäekivi truu reisikaaslane.

FOTO: Üllar Priks / Sakala

Kui te end vastrenoveeritud Ugala teatri mugavate istmetega saali istuma sätite, võite olla üsna kindel, et kõik selle, mis laval peale näitlejate liigub, on liikuma pannud Gerry Mäekivi ja teised tublid lavatöölised. Kui Mäekivi lõpuks pimedusest välja pääseb, haarab ta aga oma drooni ja põrutab vana punase Opeliga õkva padrikusse. 

Tellijale

Viljandi juurtega Gerry Mäekivi õppis mõnda aega Vana-Võidus elektrikuametit, kuid kolis peagi üle IT-osakonda. Edasi juhtus nii nagu paljude selle alla inimestega: töö kipub uksest ja aknast enne sisse trügima, kui lõpudiplom on taskusse pistetud. Nõnda läks ka Mäekiviga. Koos endast paar aastat noorema semuga oli tarvis hakata veebiportaale käima lükkama ning õppimine jäi soiku.

«Siis oli ju rate.ee ja igal endast vähegi lugupidaval IT-mehel oli vaja sellest mingi kloon meisterdada,» meenutab Mäekivi, kellele kuulus tollal noorte suhtlusfoorum Friday.

Tagasi üles