/nginx/o/2017/04/15/6551857t1h5231.jpg)
Keskkonnaminister Siim Kiisler algatas 64 uue salu- ja laanemetsa looduskaitseala moodustamise menetluse. Järgmisena avalikustab keskkonnaamet eelnõud avalikustamise ja alustab huvirühmade, sealhulgas piirkondlikult seotud omavalitsuste kaasamist. Kaitsealade moodustamise kinnitamiseni soovitakse jõuda järgmise aasta lõpuks.
«Uute kaitsealade moodustamine oli metsa arengukava vastuvõtmisel ja metsaseaduse menetluse ajal antud lubadus, mille me nüüd täidame. Eesti metsa tuleb kaitsta tegudega, mitte ainult ilusate sõnadega,» ütles keskkonnaminister Siim Kiisler. «Minu allkiri 64 uue looduskaitseala loomise dokumendil tähendab seda, et edaspidi on riigi range kaitse all peaaegu kaks korda rohkem salu- ja laanemetsi. Nii saab tagatud range kaitse kõikides Eesti metsatüüpides sellises ulatuses, mis loob eeldused nendele omaste vanametsa liikide säilimiseks ja üldiseks metsade elurikkuse kasvuks,» selgitas Kiisler. Vajadus selleks tuleb metsanduse arengukavas aastaks 2020 seatud eesmärgist parandada rangelt kaitstavate alade tüpoloogilist esinduslikkust.
Keskkonnaministeerium tegi RMK-le ülesandeks esitada septembriks alad, kus riigimetsas võtta kaitse alla 26 907 hektarit salu-, laane- ja soovikumetsi, et katta nende metsatüüpide range kaitse riiklik eesmärk. Järgides kaitsealade piiritlemise põhimõtteid, läheb metsavajakute katmiseks range kaitse alla ligikaudu 33 000 hektarit riigimetsa. Salu- ja laanemetsa kaitsealade moodustamisega täidetakse ka soovikumetsade kui kaasneva metsatüübi vajak.
Uued kaitsealad moodustatakse senises majandusmetsas, mistõttu jääb aladele paratamatult eri vanuses metsa – on lagealasid, noori, keskealisi ja vanu metsi. Küll aga eelistatakse kaitse alla võtta ennekõike vana metsa, sest kaitsealade moodustamise eesmärk on luua elupaiku vanametsa liikidele. Noorendike valimisse jätmise puhul oli kriteeriumiks, et tegemist oleks alaga, mis tagaks kujuneva metsamassiivi kompaktsuse.
Esialgne valik uute kaitsealade loomiseks tugines Tartu ülikooli teadlaste analüüsile. Teadlastele anti ülesandeks valida uued võimalikud laane- ja salumetsade kaitsealad välja muid asjaolusid (näiteks maardlate ja loataotluse olemasolu) analüüsimata. Seejärel vaadati RMK, teadlaste ja keskkonnaorganisatsioonide koostöös esialgsed ettepanekud põhjalikumalt veel üle. Valikul lähtuti eeldustest, et alad asuvad valdavalt väljakujunenud metsamaal, seal on võimalikult suur laane-, salu- ja soovikumetsa kasvukohatüüpide osa, need alad on ise võimalikult suured, need asuvad maastikus kompaktselt või piirnevad olemasoleva kaitsealaga, seal on võimalikult väike raielankide ja väljakasvatatud kultuurpuistute osakaal ning seal leidub vana metsa. «Lõpliku valiku menetlusse minevate kaitsealade kohta tegime arvestades kõiki ressursse,» täpsustas minister valikuprotsessi. Uute kaitsealade moodustamise algatamise otsusega kaasnevalt ei ole välja pakutud aladel võimalik metsa majandada.
Ministri praeguse otsusega algatati 64 uue salu- ja laanemetsa kaitseala algatamine. Lisaks algatati tänavu märtsis veel viie uue salu- ja laanekaitseala moodustamine. Kavandatavaid kaitsealasid jääb kõikidesse maakondadesse peale Hiiumaa. Kõige suurem kaitse alla võetav ala oleks Marjakingu looduskaitseala 3700 hektariga, kuid valikus on ka ligi 10 hektari suuruseid alasid, mis piirnevad olemasolevate kaitsealadega.
Järgmisena avalikustab keskkonnaamet eelnõud ja kaasab huvigruppe. Teated avaliku väljapaneku aja ja koha kohta avaldatakse «Ametlikes teadaannetes», kohalikus ja üleriigilises ajalehes. Omavalitsusi teavitatakse kirja teel. Kaitsealade kinnitamiseni loodetakse jõuda järgmise aasta lõpuks.
Praegu on meil range kaitse all 12 protsenti metsamaa pindalast. Kokku on Eesti metsamaast erinevate kaitserežiimidega kaetud ligi veerand ehk 24,6 protsenti.