Juhtkiri. Norm ja areng

Sakala logo Foto: «Sakala»

Keskmisest tükk maad lühem poiss või tüdruk ei hüppa ka ähvardamise peale kõrgust sama palju, kui suudab pikkade jalgade ja atleetliku kehaga klassikaaslane. Kui lüüa õpilasi nürimeelselt ühe puuga – või siis ühe latiga, kui soovite, võib juhtuda, et too väiksemat kasvu jüts hakkab kehalise kasvatuse tunde ja üldse sportimist vihkama. Niisugune tulemus on aga risti vastupidine õppeaine mõttele – julgustada inimest liikuma ja füüsiliselt pingutama ning tekitada selline harjumus.

Seda silmas pidades jääb üle tõdeda, et kehalise kasvatuse tunni muutmine moel, mida tänases Sakalas kirjeldatakse, on üsna jumekas. Areng ja eesmärkide püstitamine ongi elus tähtsamad kui mingite normide täitmine.

Ühte tuleb siiski silmas pidada: seda, et kehalise kasvatuse, liikumisõpetuse või mis tahes muud nime kandvast tunnist ei kaoks vajadus pingutada nii palju, kui on arenemiseks vaja. Ehkki keegi nii ei plaani, võib see individuaalse arengu lipukirja all vähemalt mingil määral juhtuda.