SEDA ARVAMUSLUGU ajendas mind kirjutama Andres Laiapea pessimistlik pilguheit Viljandi kaasava eelarve hääletusele. Linnakodanik kritiseerib, et kaasava eelarve menetlemise kord vajab põhjalikku muutmist ja senisel moel ei ole enam mõtet jätkata (vaata 29. novembri Sakalast «Mida teha kaasava eelarvega?» – toimetus). Mina Viljandi patrioodina vaatan olukorda positiivses võtmes: üks oluline ja tähenduslik park saab kaasava eelarve toel uue hingamise.
Viljandi kaasava eelarve eesmärk on anda kohalikele elanikele ja kogukonna liikmetele võimalus linnaeelarve koostamisel teatud summas kaasa rääkida, teha ettepanekuid linna elu edendamiseks ning osaleda hääletamisel parimate ettepanekute väljaselgitamiseks. Minu arvates on idee igati hea. See on kasutusel teisteski linnades.
SELLE AASTA konkursi hääletusaktiivsus oli tõepoolest tunduvalt väiksem kui eelmise aasta oma ja kindlasti peaks linnavalitsus tegema analüüsi, miks nii läks. Olen Andres Laiapeaga nõus, et üheks põhjuseks võisid olla ID-kaardi sertifikaatidega seotud probleemid. Mõjutada võis ka eelmise aasta lõpptulemuse negatiivne kajastus. Ometi sai hääletus edukalt teoks ja selgus kindel võitja, Lastepargi ajakohastamise ja lastesõbralikumaks muutmise idee.
Laiapea arvates on murekoht uute ideede puudus. Mina selles mingit probleemi ei näe. Pigem on positiivne, et leidub inimesi, kes on järjekindlad ja valmis oma idee eest võitlema mitu aastat järjest.
Pigem on positiivne, et leidub inimesi, kes on järjekindlad ja valmis oma idee eest võitlema mitu aastat järjest.
Siinkohal kiidan ja tõstan esile tublit lasteaiaõpetajast aktiivset linnakodanikku Pille Labit, kes esitas Lastepargi korrastamise idee kaasava eelarve konkursile juba 2015. aastal. Samal aastal pakkus sisuliselt sama idee välja ka ettevõtlike noorte mittetulundusühing JCI Viljandimaa. Järgmisel aastal pandi pead kokku ja mindi hääletusele ühiselt. Konkurendid, kes soovisid Kesklinna kooli jalgpalliväljaku ja Uueveski oru kõnnitee uuendamist, olid aktiivsemad ning kogusid rohkem hääli. Minu arvates on äärmiselt positiivne, et väikestest probleemidest hoolimata suudeti lõpuks mõlemad tuhatkonnale viljandlasele kordaläinud ideed realiseerida.
KA MIND JÄI pisut kummitama, et sel aastal kaasava eelarve konkursile nii vähe ideid esitati. Kindlasti saab konkurssi korraldada paremini. Süsteemi kritiseerimise ja lõhkumise asemel kutsuks ma aga aktiivseid inimesi üles oma ideid kirja panema ja tuleval aastal konkursile esitama. Kõigil neil, kelle idee mingil põhjusel hääletusele ei jõudnud, tasub uurida, mida peaks muutma, et idee konkursile kvalifitseeruks. Korraldaja võiks tänada kõiki, kes oma idee esitasid, ja enne järgmise aasta konkurssi neid personaalselt uuest võimalusest teavitada.
Ma ei leia, et hääletusele peaksid saama kõik ideed – usaldame siiski eksperte lootuses, et nad suudavad välja valida kõige olulisemad ja laiapõhjalisemad ideed. Samuti ei poolda ma salajast hääletamist. Minu hinnangul on väga põnev jälgida, milline on hääletuse seis reaalajas, ning näha, kas antud hääl ka reaalselt läbi läks. Samuti on teretulnud sõbralikud kampaaniad ja üleskutsed nii sotsiaalmeedias kui tänavatel.
SOOVITAN korraldajatel teha viimaste aastate konkursside alusel põhjalik analüüs ja vaadata, mida saab parandada. Ent kaasava eelarve konkurss peaks toimuma siiski igal aastal, et linnakodanikud saaksid anda oma otsese panuse linnaruumi kujundamisse.
Loodan, et suudame koos linnavalitsusega Lastepargi korrastamise idee ilma suuremate raskusteta ellu viia, nii et järgmisel suvel saaksid lapsed mängida juba uues turnimislinnakus. Ühtlasi täname kõiki Viljandi elanikke, kes kaasava eelarve hääletusest osa võtsid. Eriline tänu neile, kes ka Lastepargile hääle andsid.