Ühte ma teile ütlen: kuramus küll, ärge lugege enne kinno minekut filmide tutvustusi! Mina jälle lugesin. Lugesin ja väsisin poole lugemise pealt juba nii ära, et tekkis soov ekspeditsioon käntseldada. Üks mees tuli ühest kohast, elas teises kohas, sattus kolmandasse, elas seal kellegi teisega, tuli tagasi ... Kusagil olid ameeriklased, siis soomlased ja ega venelasedki tulemata jäänud. Ikka Stalin, kolhoosid, valu, äng, surm ja lootusetus. Joppenbuhh!
Tellijale
FILMIARVUSTUS. Väga hästi masendav
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu on kogu maailm niigi must kui keldrinurka visatud kivisüsi. Kaamos on inimestele silmini pähe tõmmatud ja ühest punktist teise liigutakse ohete jõul. Milleks peaks tahtma veel sellise süžeega filmi vaadata? Aga no taheti. Filmi «Igitee» esilinastusele Viljandi kinno oli tulnud tubli paarkümmend enesepiitsutajat.