Juhtkiri. Esimesed

Sakala logo Foto: «Sakala»

Tehnoloogiliste uuenduste puhul jagunevad tarbijad laias laastus kolme rühma. Esimese moodustavad pioneerid, kes piltlikult öeldes lähevad juba keset ööd Apple’i poe ette sappa, et tuliuus iPhone’i mudel kätte saada. Teine, kõige suurem seltskond, moodustub tavatarbijatest, kes võtavad uue vidina kasutusele siis, kui see on ennast korralikult tõestanud ning saanud käibesõnaks. Kolmandasse rühma kuuluvad need, kes sageli innovatsiooniga kaasa ei lähegi või teevad seda väga hilja pooleldi sunniviisil. Näiteks siis, kui pankade koodikaardid kinni pannakse või nuppudega telefone enam ei müüda.

Kõige turvalisem on muidugi kuuluda massi hulka ehk keskmisesse rühma. Ülikonservatiivsetel on alati oht ajast maha jääda, eesrindlased võivad aga kulutada hulga raha millelegi, mida tegelikult üldse tarvis ei ole või mis suisa ohtlikuks osutub. Samas kehtib ka innovatsioonis reegel, et jänes šampust ei joo.

Tänases lehes räägime kahest digivaldkonda kuuluvast ettevõtmisest, milles viljandimaalased püüavad olla esirinnas. Suure-Jaani vald ei jäänud ootama riigi toetusi, vaid aitas oma kaugete külade elanikel kiire interneti majja saada. Selle sammu tähtsust aduvad väga hästi nende omavalitsuste elanikud, kes iga päev oma kodu juures valguskaablist üle astuvad aga sealt mitte bittigi kätte ei saa.