Kaheparteisüsteem? Tänan, ei

Helir-Valdor Seeder. Foto: Elmo Riig

PÄRAST SÜGISESI kohalike omavalitsuste valimisi on Eesti poliitiline maastik mõnevõrra selgem kui enne seda. Enne valimisi oli kuulda võrdlemisi umbkaudseid politoloogilisi ennustusi ühe või teise erakonna tõusu või mõõna kohta. IRL-ile ennustati nii künnise alla jäämist kui ka lagunemist.

Nüüdseks on selge, et kuulujutud on kummutatud. Eesti inimesed on uue haldusjaotuse järgi omavalitsustes oma arvamuse öelnud ja IRL on selgelt pildil. Erakondadest sai IRL Eestis kolmanda tulemuse. Läksime oma nimekirjadega välja 47 omavalitsuses 79-st.

Valimisliidud võitsid valimised 45 omavalitsuses. Neile järgnesid Reformierakond võiduga 15-s ja Keskerakond 11 omavalitsuses. IRL oli võidukas kuues ja sotsid võitsid neljas omavalitsuses. EKRE ei võitnud valimisi mitte üheski omavalitsuses. Koalitsioonides osalevad meie liikmed 21 omavalitsuses. Prognoose ületasime kõikjal.

See ei anna siiski põhjust rahuloluks, sest see pole meie toetuse lagi. Peame endalt raputama viimaste aastate hüplikust poliitikast tingitud taaga, tunnistama oma vigu ning kaitsma ja selgelt väljendama oma põhimõtteid.

Skeptiline lugeja võib nüüd küsida, miks kirjutan ma nii pikalt IRL-ist ja keda see peaks huvitama. Ilma liialdamata võib öelda, et Eesti on väga paljuski seda nägu, mida IRL ja tema eellased on ette pannud ja ellu viinud: taastanud Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse alusel; viinud ellu majandusreformid, pöörates Eesti idast läände; seadnud kursi integreerumisele NATO ja Euroopa Liiduga; võtnud kasutusele e-valitsemise ja ID-kaardi; nõudnud alates 1999. aastast järjekindlalt haldusreformi ja lõpuks valitsuspartnerid selle vajalikkuses ära veennud; hoidnud Eesti kodakondsus- ja keelepoliitikat kindlal kursil; seisnud järjekindla kaitsepoliitika eest ...

Loomulikult on aus öelda, et kõike seda oleme teinud koalitsioonivalitsuses koos partneritega – teisiti pole see Eestis ju võimalikki. Parlamendis on viimase dekaadi jooksul olnud neli kuni kuus erakonda, varem ka rohkem.

Vähem polegi Eestile mõistlik. Vähem oleks lausa kahjulik. Suurima toetusega parteid Reformierakond ja Keskerakond on hakanud üha enam tagasi pöörduma oma varasema ambitsiooni poole, kus inimestel oleks justkui valida vaid kahe võimaluse vahel. Selle nimel vastandutakse ja luuakse ühiskonnas poliitilist mütoloogiat, kus oleks justkui kaks poolust. Elu on aga mitmekesisem ja valikuid on rohkem.

Ajalugu on näidanud, et vastandusest hoolimata pole neil erakondadel kunagi mingit raskust koos valitseda või siis koalitsioonis tugevalt partnereid survestada. Selline olukord ei ole aga pikas vaates kasulik. Seda oli näha 17 aastat valitsuses olnud ja 11 aastat peaministrikohta hoidnud Reformierakonna arrogantse suhtumise süvenemisest, mis väljendus eri vormides.

KUIGI PRAEGUNE koalitsioon ei ole meile lihtne, oleme suutnud meie arvates sobimatuid arenguid peatada ja Eestit õigel kursil hoida. Selle eest tuleb tunnustada ka peaminister Jüri Ratase suutlikkust väiksemate valitsuspartneritega arvestada ja tasakaalukate läbirääkimiste abil lahendusi leida.

Sellest hoolimata tuleb olla tähelepanelik ja kriitiline, et kahe partei võim ei võimenduks kaheparteisüsteemiks. See oleks Eesti-sugusele väikeriigile ohtlik ja Eesti demokraatiale kahjulik. Mõistlik ja vastutustundlik konservatiivne erakond on Eesti demokraatia mitmekesisuse säilitamiseks ja Eesti edu hoidmiseks hädavajalik. Eesti poliitilise süsteemi tugevus on mitmekesisuses.