Haldusreformiga muutus üle poole miljoni aadressi

Kaie Mölter
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postkast. Pilt on illustreeriv.
Postkast. Pilt on illustreeriv. Foto: KAMILLA SELINA LEPIK/Sakala

Haldusreformiga said paljud aadressid uue kuju ning nüüd on maa-ameti keskses aadressiandmete süsteemis kõik aadressid uuendatud. Kui võtta arvesse suuremat ja väiksemat laadi muudatused, vajasid süsteemis Eesti 1,2 miljonist aadressist muutmist peaaegu pooled. Muuta tuli umbes 555 000 aadressi, neist ligi 300 000 on elu- ja töökoha aadressid. Muudatused puudutavad eelkõige neid piirkondi, kus omavalitsused liideti.

Maa-ameti aadressiandmete osakonnajuhataja Mall Kivisalu ütles, et haldusreformiga kaasnenud aadresside muudatused on ameti aadressiandmete süsteemis tehtud.

«Sõltusime selles töös omavalitsuste valimistulemuste väljakuulutamisest, millega läks aega eelmise reedeni. Muudatused levivad lähiajal aadressiandmete süsteemist teistesse andmekogudesse – ka rahvastikuregistrisse, äriregistrisse, kinnistusraamatusse ja ehitisregistrisse. Tavakodanikud ise ei pea siin midagi tegema,» rääkis Kivisalu.

Ligi 385 000 muudetud aadressi on katastriüksuse aadressid, 160 000 elukondliku hoone (neist ligikaudu 15 000 sisaldab ka eluruume) ja 155 000 eluruumi aadressid. Seega muutus kokku ligikaudu 300 000 elukoha ja töökoha aadressi.

Igaüks saab järele vaadata, kas tema enda, sõbra või sugulase aadress muutus, maa-ameti geoportaali avalehel oleva aadressiteisendaja abil. Aadressiteisendaja töötab mõlemat pid: saab otsida nii kehtiva kui ka haldusreformieelse aadressi järgi.

Eriti tähelepanelikud peavad oma uue aadressi suhtes olema viie linnasisese linna elanikud. Haapsalu, Paide, Tartu, Pärnu ja Narva-Jõesuu on nüüd samanimelisena esindatud nii omavalitsus- kui asustusüksusena. See tähendab, et uutes ametlikes aadressides kordub sõna «linn» kaks korda. Näiteks üks Tartu aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, W. Struve tänav 1. Linna nime üldjuhul tavasuhtluses ei ole vaja dubleerida, kuid ametlikes asjaajamistes on see paraku hädavajalik, sest endine Tartu omavalitsusliku linna piirides on nüüd asustusüksus ehk omavalitsusesisene linn (asula). Samuti hakatakse mõne küla aadressis nimetama linna, teatas maa-ameti avalike suhete nõunik.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles