«Kui kujutada ette, kuidas makse kehtestati, siis ilmselt panid alguses kõik koalitsioonipartnerid paika oma tabuteemad, punased jooned, et neid makse ei tohi puutuda. Lõpuks jäid mingid maksud järele ja nende seast valiti,» rääkis majandusprofessor Raul Eamets teisipäeva õhtul «Aktuaalse kaamera» stuudios. Teemaks oli praeguse valitsuse ajal tõusnud alkoholiaktsiis, sellesama maksu prognoositust märksa tagasihoidlikum laekumine ja küsimus, kas veebruarisse kavandatud järjekordne aktsiisitõus tuleks ära jätta või mitte. Eamets leiab nii nagu mõned teisedki, et tuleks.
Tellijale
Juhtkiri. Said nüüd!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ideaalmaailmas muidugi kogunebki alkoholiaktsiisist riigieelarvesse võimalikult vähe raha, kuid selle teadmisega ei ole praegu suurt midagi pihta hakata, sest samal ajal kui lõunaeestlased, aga ka näiteks soomlased toetavad kangemat ostes järjest rohkem Läti, mitte Eesti majandust, vajab riigikassa ikkagi täitmist. Tänavu üheksa kuuga oli alkoholiaktsiisi laekumine aga eeldatust miljoneid eurosid maas.