20 purjetavat last läheks linnale maksma 12 000 eurot

Purjetamist on peetud peamiselt merealaks, kuid ka järvedel saab seda edukalt treenida. Näiteks Saadjärvelt purjetamist alustanud Krista Kruuv on tulnud olümpial 13. kohale. Foto: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Viljandi spordikooli direktori arvutuste kohaselt vajaks kool purjetamise treeningurühma avamiseks juurde üle 12 000 euro aastas. Teisipäeval kogunevad linnajuhid ja purjetamise eestvedajad ühise laua taha, et nuputada, kust raha leida.

Oktoobri alguses tegi Eesti jahtklubide liit linnavalitsusele ettepaneku avada siinses spordikoolis purjetamise eriala. Suve lõpus korraldas liit Viljandi järvel laagri «Meresõber», kus huvilised said proovida purjetamist, aeru- ja lohesurfi ning kajakiga sõitmist. Korraldajate hinnangul oli huvi laagri vastu suur ning järv on purjetamise treenimiseks sobilik.

Spordikooli direktori Andres Kallavuse arvutused näitavad, et uue treeningurühma avamiseks oleks ligi 750 000 euro suuruse aastaeelarvega koolil vaja lisaks 12 135 eurot. Arvutuse aluseks võeti jahtklubide liidu ettepanek, mille kohaselt võiks purjetamise osakond koosneda 20 lapsest. Sellisel juhul moodustuks kaks rühma ning saaks palgata ühe treeneri. Tema töötasuks on koolijuht arvutanud 662 eurot kuus. Kui sinna juurde arvata veel laste inventari- ja võistluskulu ning saalirent, siis olekski vaja kokku 12 135 eurot.