Talunik lasi maha lambaid rünnanud koerad

Päigiste külas elav ja talu pidav Elari Ilusk ütles, et kui oleks lasknud tuttavate koertel oma lammaste kallal edasi tegutseda, poleks ühtegi looma järele jäänud. Foto: Marko Saarm

24. oktoobri pärastlõunal juhtus ilusa Kariste järve kaldal kole lugu: kaks koera olid läinud kohaliku taluniku koplisse ja hakanud seal lambaid murdma. Lambapidaja haaras jahirelva ning lasi koerad maha.

Halliste jahiseltsi kuuluv Elari Ilusk helistas pärast seda, kui oli esimesest ehmatusest üle saanud, vigased või surnud lambad tervetest eraldanud ja kahjud kokku lugenud, politseisse ning teatas relva kasutamisest. Vahepeal jõudis tema elukaaslane tuttavatele koeraomanikele juhtunust teada anda.

Kui esialgu jõudsid asjaosalised kohaliku konstaabli abil kokkuleppele, siis üks koeraomanikest Taevo Viitas esitas samal õhtul Eesti Loomakaitse Liidu (ELL) kodulehel juristile küsimuse, kas Ilusk oleks tohtinud oma vara kaitseks koerad maha lasta. Selle peale asus ELL-i juhtfiguur Heiki Valner kaitsepositsioonile ning mõistis Elari Iluski teo oma blogis hukka. Postitused olid illustreeritud fotodega, millel oli verine samojeedi tõugu koera laip.

ELL tegi Viitaselt laekunud info peale politseile avalduse ja andis 6. novembril teada, et politsei kaks koera tapnud jahimehe tegu uurima ei hakka. ELL-i arvamus oli, et hoolimata sellest, kas kahele perele kuulunud koerad ründasid Iluski lambaid või mitte, polnud tal siiski õigust naabrite koeri maha lasta.

Heiki Valner lausus, et mõistis hukka ka lambaid murdnud koerte omanike tegevusetuse ega hinda koerte elu lihaks kasvatavate lammaste omast kõrgemalt. «Lisaks lähtusin selgitustest, mida asjaosalised politseile ja meile olid andnud. Tõsi, ma ei mõista tõesti inimesi, kes suudavad tappa oma tuttavale kuuluvat looma,» märkis loomakaitsja. Valner ei pea jahirelva kasutamist kõnealusel juhul õigustatuks, sest looma hukkamine on lubatud vaid oma elu ja tervise kaitseks, aga tema sõnul polnud sündmuste käik üheselt selge ega tõendatav ning põhines vaid Elari Iluski versioonil. 

Oht elule ja varale

Iluski seletuskirjas seisis, et tema ema läks 24. oktoobri pärastlõunal lauda juurde loomi kontrollima ning nägi koplisse jõudes, kuidas maas olevat lammast ründasid kaks koera: suur pruun ja väiksem valge. Kui ema üritas koeri ära ajada, astus suurem talle urisedes vastu. Ema helistas pojale, kes mõistes, et tegemist on reaalse ohuga elule ja varale, võttis relvakapist relva ja jooksis lauda juurde olukorda kontrollima.

Kohale jõudes olid koerad Iluski sõnul juba uue lamba kallal. Et karjumisele ja kahele hoiatuslasule loomad tema jutu järgi ei reageerinud, oli ta sunnitud sihiku nende poole suunama. Lasud olid nii täpsed, et koerad surid. Nende tõttu sai hukka kolm ja vigastada neli lammast. Kui ühe neljast lambast lasi Ilusk möödunud nädala keskel tagasi koplisse, siis kolme haavad vajasid veel laudas ravitsemist.

Elari Iluski sõnul on algusest peale räägitud, et need olid naabrite koerad, aga lammasteni jõudmiseks pidid nood läbima kümmekond kilomeetrit, sest üle järve elavate perede kodud, kust nad tulid, temani ei paista. Ainuke elamu, mis on Iluskile üle Kariste järve näha, on endisele presidendile kuuluv Ärma talu.

«ELL on mind hukka mõistnud, aga nende versioon oli see, mida koeraomanik pähe määris. Need koerad olid minu lambaaias, tahtsid mu ema rünnata ja kui tegin hoiatuslasu, tulid mulle peale,» rääkis Ilusk, kelle sõnul on koerapaar varemgi ringi hulkunud. Talle jäi arusaamatuks, miks koeraomanikud oma loomadel vabalt ringi liikuda lasid, sest vastasel juhul poleks tal tekkinud vajadust relva järele haarata.

Taevo Viitas tunnistas, et see oli tõesti tema süü, et tema koer Iluski maal hulkus, ja loom poleks tohtinud kodust minema saadagi. «Karistada oleks pidanud saama mina, mitte koer,» lausus ta.

Kuigi Viitas oli oma sõnul võtnud kasutusele mitmesuguseid vahendeid, et koera minema pääsemist takistada, vedasid need tema sõnul alt. Viitas leidis aga, et Ilusk oleks saanud seda olukorda teisiti lahendada ja alustada kas või talle helistamisest. See jutt, et koerad olid ka Iluskit ennast rünnanud, oli Viitase sõnul tulnud alles siis, kui ta hakkas uurima, kas too oleks tohtinud relva kasutada.

Texase korravalvur

Umbes 20 aastat jahimees olnud Taevo Viitas sõnas, et mõlemad koerad olid maha lastud külje pealt nagu lasketiirus. «Milline koer ründab, külg ees? Naabri koer oli maha lastud Kariste järve ääres veepiiril, sinna pidi ta koerale järele kõndima,» lisas ta.

Viitas ütles, et Elari Ilusk on nagu paljud teised jahimehed vaadanud liiga palju Ameerika filme ja tunnevad ennast Texase korravalvuritena, kes mõistavad ise kohut, ja see on mentaliteet, mille vastu ta seisab.

Piirkonnapolitseinik Taivo Västrik tunnistas, et kõnealune juhtum on väga keeruline ja kurb, sest ootamatult tekkinud olukorra tõttu kannatasid kõik loomaomanikud – nii lammastest ilma jäänud loomapidaja kui kaks koeraomanikku. «Politsei kontrollis üksikasju ning veendus, et lambapidaja kaitses end, oma ema ja lambaid suurema ohu, tervisekahjustuste ja surma eest ning seda rünnakut ei olnud võimalik teisiti tõrjuda,» märkis Västrik.

Politsei pressiesindaja Kerly Virk lisas, et tavapärane ongi see, et ühepoolse info põhjal antakse rutakaid hinnanguid, kes käitus õigesti ja kes valesti. Uurimise algatamata jätnud politsei püüdis leida mõlemale poolele parima võimaliku lahenduse.

Foto: Sakala