Kuidas hoida laps elus viienda sünnipäevani?

Kairet Kõljalg Foto: Päästeamet

OLEN KUULNUD ütlust, et kui oled suutnud kasvatada lapse nelja-aastaseks, nii et too pole saanud suuri vigastusi või surma, siis oled lapsevanemana õnnestunud. See paneb mõtlema, eriti kui vaadata, mis meie ümber iga päev sünnib.

Haigekassa andmetel oli 2015. aastal Eestis kuni nelja-aastasi lapsi 71 714. Neist 23 004 ehk lausa üle kolmandiku sai aasta jooksul sellise vigastuse, et vajas arstiabi. Lihtsaid arvutusi tehes võib öelda, et iga päev sai viga 63 last! Väikelaste peamine vigastuste põhjustaja on kukkumine, mille tõttu vajas abi 9885 last.

Kuni neljanda eluaastani sõltub laps täielikult oma vanematest ja nende ülesanne on luua lapsele turvaline kodu. Ent miks on ikkagi nii, et peaaegu iga päev juhtub mõni traagiline õnnetus, mis tekitab lapsele raskeid või jäädavaid vigastusi või lõpeb sootuks surmaga?

PUUTUN OMA töö tõttu kokku paljude inimestega ja tihtipeale tulevad jutuks kodus juhtuvad õnnetused. Kui avan õnnetuste tagamaid ja räägin peamistest põhjustest, mis õnnetusteni viivad, tunnevad vestluspartnerid end sageli šokeerituna. Enamasti tuleb inimestele üllatusena, et lapsed kukuvad aknast alla, neelavad mänguasjade pisikesi patareisid, söövad värvilisi pesukapsleid, saavad lapsevanema antud rohtudest üledoosi või pistavad vooluvõrku jäetud nutiseadme laadija otsa endale suhu. Need on päris tavalised olukorrad, mida võib iga erakorralises meditsiinis töötav lastearst kinnitada.

Niisugused õnnetused on enamasti hõlpsalt ärahoitavad. Usun, et olukordi, mida peetakse ilmsüütuks, kuid mis ometi võivad viia kurbade tagajärgedeni, tuleb ette väga paljudes kodudes. Kodukeemiat hoitakse kraanikausi all kapis, tikutoos vedeleb köögilaual, ravimid jäetakse diivanilauale, kõrghoones pole akendel turvariivi, välisukse võtmeid hoitakse seal, kus juhtub, puudub suitsuandur, ohtlikud esemed (nuga, käärid) asuvad laste käeulatuses, gaasiseade on katkine või hooldamata, kodutiigil pole turvatara, raamaturiiul ei ole seinale kinnitatud ... 

Kõik see on lapsele otsene oht, mis võib tragöödiaks muutuda, kui lapsevanem pöörab kas või korraks pea mujale.

MIDA SAAB IGA lapsevanem teha, et tema lapse neljas sünnipäev ei jääks viimaseks? 

Üks võtmelahendusi on muuta kodune keskkond ohutumaks vastavalt lapse ealistele vajadustele ja iseärasustele. Ei ole üht valemit, mis sobib igale kodule ja igale lapsele, sest teadupärast oleme kõik erinevad. Üks universaalne reegel siiski on: alati on parem kodu ohutusega üle pingutada kui ohte alahinnata. See, kui seni ei ole õnnetusi juhtunud, ei tähenda, et neid ei juhtu ka homme.

Lapsevanem peab oma lapsega ohtlikest olukordadest rääkima. Sedasi hindab ja minimeerib ta ise oma kodu võimalikke riske ning samal ajal kasvatab oma lapse teadmisi ohtudest ja ohutusest. Kui laps teab, mis ohtu tekitab, siis oskab ta sellest eemale hoida. Loomulikult tuleb rääkimise puhul arvestada lapse vanuse ning sellest tuleneva vastuvõtlikkuse ja arusaamise võimega.

TÕSI ON SEE, et õnnetusi juhtub ka kodudes, kus ohutusele on palju tähelepanu pööratud. Seetõttu peab teadma, kuidas õnnetuse korral käituda. Kui häda on juba käes, ei ole enam aega guugeldada ja juhiseid otsida. Elementaarsed elu päästvad teadmised ja oskused tuleb endale enne selgeks teha.

Väga paljud õnnetusse sattunud inimesed räägivad, et kriisisituatsioonis unustasid nad isegi hädaabinumbri. Seega ei maksa pidada paljuks aeg-ajalt endale see lihtne 112 meelde tuletada.

Väikelapse puhul on ehk kõige olulisem järelevalve. Peamiselt juhtuvadki lastega õnnetused siis, kui vanemad on nad omapäi jätnud. Ja väikeste puhul ei piisa alati ainult füüsilisest kohalolust: samal ajal kui vanem lappab ühismeediat, on tema tähelepanu hõivatud ning laps võib oma teadmatusest palju korda saata.

Väikelapseiga on väga lühike. Soovitan vanematel seda aega nautida ja pühendada oma meeled väiksele ilmakodanikule. Tema vajab teie tähelepanu ja turvatunnet kõige enam.

Meie laste turvalisus ja ohutus ei tohi olla luksuskaup, mida paljud lapsed ei saa vanemate väikse sissetuleku, teadmatuse või ükskõiksuse tõttu. Kõik lapsed on väärt ohutut keskkonda, kus kasvada ja tähistada oma viiendat ja järgmisi sünnipäevi.