Jõudu Madis Timpsonile!

15. OKTOOBRIL toimunud valimised andsid Viljandis tulemuseks, et 7375 oma valiku teinud inimesest toetas senise linnavõimu (IRL ja Reformierakond) jätkamist 3558 ehk alla veerandi valimisõiguslikest viljandlastest. Sellele vastu hääletas ja muutust soovis 3817 valijat. Võrreldes 2013. aastaga oli linnapea erakond IRL kaotanud 717 toetajat ehk kolmandiku oma toetajaskonnast. Vähenenud oli ka Reformierakonnale antud häälte arv.

Kogunud 48,2 protsendi valijate häälte abil 51,8 protsenti volikogu mandaatidest ehk 27 kohast 14, leppisid IRL ja Reformierakond juba järgmisel hommikul kokku oma võimu põlistamises. Et ülekaal volikogus oli habras, kutsuti koalitsiooni ka kolmas ebaõnnestunu, Keskerakond, kes võrreldes 2013. aastaga oli samuti ligi kolmandiku oma toetajaskonnast kaotanud (tema poolt antud häälte arv vähenes 271 võrra). Nii tekkinud uue kolmikliidu häältebaasiks on seega 4254 viljandlast ehk 29,1 protsenti meie linna kodanikest.

Pole raske märgata, et valimised võitis ükskõiksete ehk kõigi vastu olnud viljandlaste «erakond», keda seekord «valis» 49,4 protsenti hääleõiguslikest.

Oleks sotsiaaldemokraadid saanud 75 häält rohkem, võinuks Viljandis sündida teistsugune valitsus. Minu poole on viimastel päevadel pöördunud hulk valijaid ning öelnud pettunult, et nemad ei lähe enam kunagi valima. See oleks muidugi täiesti vale ja võimulolijatele alatiseks võimu kinnistav otsus.

Erakordselt üldsõnalise ning Viljandi ellu mitte midagi uut toova leppe kõrvale võiks kirjutada kaks korda pikema dokumendi nendest valimiste eel antud lubadustest, mis on lubajail juba nädalaga meelest läinud.

Tänan kõiki sotsiaaldemokraatide poolt hääletanuid ning kinnitan, et asun tööle Viljandi linnavolikogus ja selle sotsiaalkomisjonis.

VILJANDIS JÄTKAB seega senine võim: abilinnapeaks jäävad ettevõtjatele teada Kalvi Märtin ning haridus- ja kultuurirahvale tuntud Janika Kivistik. Ka volikogu juhid Helir-Valdor Seeder (soovin heale kolleegile vastupidavust, et leida valitsuserakonna juhtimise kõrval mahti ka Viljandi linnavolikogu ohje hoida) ja Peep Aru on aastakümnete jooksul eri linnaameteid pidanud.

Ainus uus nimi võimutipus on linnapea Madis Timpson, kes 15 aastat tagasi asendas lapsepuhkusel olevat linnasekretäri. Mäletades teda sellest ajast oma kohustustesse väga hoolikalt suhtunud hea kolleegina, tahaksin just talle jõudu ja edu soovida.

Linnapea ametiraha on raske. Sellest kõneleb muu hulgas asjaolu, et kõik kolm Madis Timpsoni vahetut eelkäijat Kalle Jents, Loit Kivistik ja Ando Kiviberg murdusid selle vastutuse all nii, et ei kandideerinud enam valimistelgi ja on linnajuhtimisest eemaldunud.

2013. AASTAL, kui Reformierakonnal oli viimati linnapeakoht, oli peamine etteheide, et linnapea ei juhi mitte linna, vaid ainult linnavalitsust. Just see nähtav lõhe linnavalitsuse mugava elu ja linnarahva ootuste vahel viiski reformarid tol korral opositsiooni.

Viljandi vajas ja vajab ka nüüd peremeest, kelle sõna maksaks ning kel oleks lisaks erakondlikule ja koalitsiooni toetusele suur isiklik autoriteet. Ando Kiviberg kahtlemata oli selline inimene. Kahjuks tingisid tema juhtimisstiil ja lähematele kolleegidele arusaamatuks jäänud otsused usalduskriisi just linnapea ja sotsiaaldemokraatide vahel. Praeguseks on selgunud, et Kiviberg lõpetas konfliktis ka omaenda erakonnaga.

Kas Madis Timpsonist saab selline peremees, kes jätab oma jälje Viljandi ajalukku kauemaks, näitavad aeg ja tema oskus valida endale meeskond.

Viljandi vajas ja vajab ka nüüd peremeest, kelle sõna maksaks ning kel oleks lisaks erakondlikule ja koalitsiooni toetusele suur isiklik autoriteet.

ESIMESED OTSUSED mugavuskoalitsiooni kiiruga kindlustamisel ja koalitsioonileppe koostamisel paraku suurt usku sellesse ei sisenda. Erakordselt üldsõnalise ning Viljandi ellu mitte midagi uut toova leppe kõrvale võiks kirjutada kaks korda pikema dokumendi nendest valimiste eel antud lubadustest, mis on lubajail juba nädalaga meelest läinud. Olgu neist kujukamatena nimetatud Reformierakonna kindel soov ehitada Viljandisse jääspordikeskus, maailmatasemel sõude- ja aerutamiskeskus ning BMX-i-

rada, IRL-i lubadus seada sisse koolilõpetamistoetus ja eriala­stipendiumid ning rajada noori ettevõtjaid abistav ettevõtlusinkubaator, Keskerakonna tõotus tagada tasuta ühistransport ja lasteaiatoit, samuti eakatele antud uue päevakeskuse lubadus.

Ainsate uute ja konkreetsete punktidena leiame koalitsioonileppest viite tulevikus lasteaedades pakutavale tasuta hommikusöögile ning ranitsatoetuse suurendamisele 50 euro võrra. Aitäh sellegi eest.

Tõeliselt kahju on aga sellest, et leppest puudub selge eesmärk tõsta lasteaiapedagoogide alampalk kooliõpetajate omaga võrdseks ja seista hea selle eest, et lasteaia kohatasu ei kasvaks. Vaikitakse ka Kaare kooli (ehk erivajadustega laste) ja täiskasvanute gümnaasiumi saatusest ega huvituta linnarahva arvamusest veekeskuse asukoha suhtes. Päevakorras pole eakatele vajalikku teenusmaja ega omastehooldajate toetuse suurenemist.

Muigama paneb koalitsiooni soov jagada taas kõigi komisjonide (kaasa arvatud noortevolikogu ja seenioride nõukoda) esimeeste kohad tingimata omavahel, kuigi koalitsioonil on komisjonides otsuste langetamiseks niigi häälteenamus. Järsku oleks Viljandi inimeste huvides siiski spetsialistide ja valdkonda tundvate inimeste suurem kaasamine, sõltumata sellest, kas tegemist on koalitsiooni või opositsiooniga? Endiselt ei juhi volikogu töökomisjone meie linna oma ala autoriteetsemad spetsialistid, vaid lihtsalt õige parteipiletiga inimesed.

KOALITSIOONILEPPE preambulis on sõnastatud soov stabiliseerida Viljandi elanike arv ja pöörata see kasvule. Selle linnale kõige olulisema eesmärgi saavutamiseks oleks üldsõnaliste «toetame» ja «jätkame» stiilis lubaduste asemel hoopis vajalik anda linna elu üle otsustamisel üha kaalukam sõna meie aktiivsetele noortele ja hästi organiseerunud vabakonnale, neid enam kaasates ja nende arvamust arvestades!

Soovin veel kord jõudu linnapea Madis Timpsonile!