/nginx/o/2017/11/01/7272427t1hd235.jpg)
Sel nädalal koos president Kersti Kaljulaidiga Gruusias riigivisiidil käinud Ando Kiviberg töötab Viljandi linnapeana viimast päeva. Reede õhtust läheb ta puhkusele ning hakkab ette valmistama järgmist folgipidu ja täiesti uudset komöödiafilmide festivali.
Esmaspäeva pärastlõunal, kui linnapea Sakalale oma ametiaja viimast intervjuud andis, oli linnavalitsuse istung just lõppenud. Üle kahe tunni kestnud istungil arutati pikalt Centrumi juurdeehitusega seonduvat ning oli ka hulk teisi kiiret otsustamist vajavaid küsimusi. Uuele linnapeale annab Kiviberg oma töö üle hea meele ja rahuliku südamega ning loodab, et tema linnavalitsuse alustatud ettevõtmised lähevad uue võimuga edasi.
Viimane linnavalitsuse istung on nüüd läbi, millal linnapea töö läbi saab?
Linnapea töö saab läbi reedel, kui volikogu uue linnapea ametisse kinnitab. Siis minu volitused lõpevad.
Kuidas need viimased paar nädalat on olnud? Kui valimised läbi said, siis kas linnavalitsuse töö on kestnud harjumuspärases rütmis või on see olnud kuidagi teistsugune?
Tööd tehakse ikka samamoodi nagu varem.
Kui te nüüd vaatate seda võimuliitu, mis tuleb, kas annate linna asjad rahuliku südamega üle või on mingeid kõhklusi?
Igal juhul annan. Sõltumata sellest, millised poliitilised jõud võimule saaksid. Ma ikkagi usaldan inimeste ehk valijate valikut. Ma arvan, et linnas on volikokku pääsenud need, kes seda on väärinud, ja Eestis demokraatia toimib. Tänu ehk ka eelnevale tööle (pärimusmuusika keskuses – toimetus) olen saanud päris palju mitmel pool maailmas viibida. Möönan, et see rahulolematus, mis Eestis aeg-ajalt esineb, võib inimesi tõsiseks muuta, aga võrreldes väga suure osaga maailmast on Eestis asjad väga hästi ja ma ei häbene siin ülivõrdeid kasutada. Tõesti on väga hästi.
Rahulolematus on edasiviiv jõud ja pole mõtet seda jõuga alla suruda, aga ülemäära pole meil mingit põhjust muretseda.
Kui tulevikku vaadata, siis on lahkuv linnavalitsus teinud järgmiste juhtide jaoks ära päris suure töö. Olete valmis saanud suured projektid ja kätte saanud suure osa eurotoetustest. Kuidas teile tundub, kas järgmine linnavalitsus saab noppida teie töö vilju?
Tegelikult kõige suurem osa eurorahast ehk piirkondliku konkurentsivõime tugevdamise meetme raha (Viljandi linnasüdame uuendamiseks – toimetus) tuleb veel välja võidelda. Projekteerimine on küll hästi läinud, aga nüüd tuleb taotlus korralikult ära kaitsta.
Iga valitsus täidab oma rolli ja teab juba tööd alustades, et mõned protsessid saab ta lõpuni viia ja mõned jäävad pooleli. Siis tuleb hoolitseda selle eest, et kõik ikka edasi läheks. Kerime ajas tagasi: ka mina sain eelmiste valitsuste töö vilju noppida. Oli ikka päris mitu lindilõikamist, milles praegu lõpetaval valitsusel mingit väga suurt rolli olla ei saanud. Kindlasti ei ole mul hinges kripeldusi, et nüüd saab keegi teine minu tööd lõpetada.
Kui aga vaadata näiteks Männimäe lasteaedade või Paalalinna kooli praegust seisu, siis kuidas tundub, kas suur töö nende ehitamiseks on ära tehtud ja ainult koera sabast on vaja üle saada või on oluline töö veel ees?
Kindlasti on suur töö veel ees. Jah, suur osa ettevalmistustest on tehtud ja oluline osa rahastusest on saadud, aga töö ei ole veel lõppenud. Oleme ennegi näinud, et viimasel hetkel võivad ilmneda ootamatud takistused, alates projekteerimisvigadest ja lõpetades ettenägematute ehitushindade kallinemisega.
Aga millised olid kõige suuremad tööd või objektid, mis said teie ametiajal alustatud ja ka lõpule viidud?
See on natuke selline oma saba kergitamine, mis mulle ei meeldi. Inimesed on ju näinud, mis siin nelja aastaga on muutunud.
Inimestega on selline lugu, et neil lähevad asjad kiiresti meelest ära. No millal see muusikakool valmis saigi – viis aastat tagasi või sel aastal?
(Naerab.) Sel kevadel. Muusikakool sai valmis sel kevadel. See oli viimaste aastate erandlik objekt, sest see tehti täiesti linna enda rahaga. Seal ei ole sentigi toetust. Aga asju on kindlasti veel.
Vaksali tänav sai korda.
Jah. Seal tuli ka üksjagu riskida ja kuulsime ka volikogus hurjutamist, et oleme liiga suure tüki ette võtnud ja võime nii üldse rahast ilma jääda. Algul oli ju mõte teha Vaksali tänav korda vaid raudteejaamast Pärnu maantee ristmikuni, aga meil õnnestus ikkagi rahastaja (keskkonnainvesteeringute keskus – toimetus) ära veenda, et tuleb teha Korneri ristmikuni.
Eks neid ole veel, aga veidi väiksemas mahus ja mõned asjad jõuavad finišisse ehk järgmisel aastal.
Neli aastat tagasi rääkisite linnapeakandidaadina Sakalale antud intervjuus, et Viljandi mainega tuleb tööd teha, et linn oleks nähtav. Kuidas tundub, kas see soov sai täidetud?
Kindlasti sai see rööbastele lükatud. See süsteem, mis linna mainekujunduse ja turundamise tarbeks on püsti pandud, on toimima hakanud. Seda tuleb kindlasti veel arendada, aga ma usun, et laotud vundament on korralik.
Süsteemi loomisele andsid väga tugeva tõuke rahvusvahelised hansapäevad. Siis jõudis ka meie enda inimeste teadvusesse arusaamine, et turundamisega peab tegelema. Meid osatakse hinnata, kui meid üles leitakse.
Linna turundamiseks on kaks aastat antud 50 000 eurot. Kuidas on lood selle raha kasutamise hindamisega? Kas on andmeid, mis näitavad, et turundamine on toonud linnas kasu?
Kahjuks ei ole ma veel saanud statistikaameti andmeid sellesuviste ööbimiste kohta, aga küll need andmed tulevad. Toetume meie enda majutusasutuste tagasisidele ja see kinnitab, et ööbimiste arv on kasvanud. Olen täiesti veendunud, et see tegevus kannab vilja.
Viljandi areng ei saa olla ainult linnavõimu korraldada. Võtame kas või Ugala teatri ja selle uuendamise või raekoja vastas asuva hotelli ehitamise. Seda ei tee linnavalitsus, ometi on need linnale tervikuna väga vajalikud tööd. Kui palju peab linnapea töötama selle nimel, et teha näiteks riigile selgeks, et teatrit oleks vaja remontida, või meelitada ettevõtjaid ehitama?
Protsessi esilekutsumises ja soodsate tingimuste loomises on linnapeal väga tähtis roll. Aga teatrile ja hotellile lisaksin sellesse loetellu kino. Kui olin linnapeaks saanud, käisid ettevõtjad Riho Maisa ja Rauno Tuula minu juures plaanist rääkimas ning ma sattusin suurde õhinasse ja ütlesin, et teen omalt poolt kõik, et selles aidata.
Pisiasi, aga selle kino jaoks vajamineva detailplaneeringu menetlemises sain aidata. Ühe Eesti suurpanga tütarettevõte, kellele kuulub ajalooline aadlipreilide pansionaat Centrumi kõrval, võttis selle detailplaneeringu sihikule ja neil oli plaan seda takistada. Läksin spetsiaalselt selle ettevõtte esindajate juurde Tallinna, et veenda neid, et see ei vii midagi edasi. Jõudsime kiiresti üksmeelele ning nüüdseks on kõik küsimused leidnud mõistliku lahenduse. Rahul on kinnisvara haldav firma ja meil on kino olemas. Kino jaoks vajaminev detailplaneering oli minu linnapeaks olemise ajal tõenäoliselt kõige kiiremini vastuvõetud planeering.
Kui nüüd rääkida kultuurikooli kunagisest õppehoonest, mis vanalinnas tondilossina seisis ja kõigi silma riivas, siis see oli mul eriti hinge peal, sest ma olen ise selles majas õppinud ja seal on möödunud ehk minu elu ilusaimad aastad. Ma hindan üheks oma suuremaks õnnestumiseks sellele majale investori leidmist. Üks asi on see, et too konkreetne maja saab korda, aga see loob eeskuju ka järgmistele. Kindlasti on tegemist väga rõõmustava looga.
25 aastaga oleme arenenud sedavõrd, et võime ennast juba heaoluühiskonnaks pidada ning kõiksugu arengud ja arendamised muutuvad keerulisemaks. On näha, et kesklinna uute hoonete ehitamisele või olemasolevate laiendamisele eelnevad pikad vaidlused. Kui keeruliseks on linnavalitsusele muutunud uute ehituste linna lubamine?
Mida arenenum on ühiskond ja mida aktiivsemaks inimesed muutuvad, seda rohkem nad tunnetavad, et saavad kaasa rääkida, ja nad peavadki seda tegema. Sellega on aga nagu iga hea asjaga, et kui seda üle tarvitada, võib vastupidine efekt tekkida. Eks omavalitsuse ülesanne olegi see mõistlik tasakaal saavutada. Kui küsida, kas see on keerulisem kui varem, siis ma ei oska hinnata. Mina ei olnud eelmise võimuperioodi ajal väga siseringi juures. Ma ei näinud lähedalt, kuidas valitsus otsustas.
Nüüdse perioodi vältel oleme pidanud normaalseks, et inimesed tuleb ära kuulata ja vajaduse korral väidelda, sest argumendid millegi poolt või vastu võivad olla konstruktiivsed, aga ka väga kitsast huvist lähtuvad. Läbi tuleb rääkida kõigiga ja kõik argumendid ära kuulata.
Kui palju võib aga linnavalitsusel aega minna, et lubada maja soovitud kohta ehitada või kuskil teises kohas mõni puu maha võtta?
Sageli see ongi kaalumise koht. Üks asi on see, mida seaduse järgi on lubatud otsustada, aga kindlasti tuleb mängu ka moraalne roll ja otstarbekuse põhimõte. Üks otsus on seotud näiteks Maramaa puiestee ja puuga, mille ümber praegu autojuhid sõidavad ja võib-olla kiruvad, miks selline lahendus tehti. Ma mäletan hästi tolle otsuse tagamaad, sest see on ikkagi legendaarse linnapea Maramaa enda istutatud allee ja minna nüüd seal ühele puule saega kallale tundus väga olulise Viljandi väärtuse kallale minemisena. Seepärast me seda kompromissi otsisime ja leidsime, et pigem sõidame ümber puu ja mõtleme, et see on Maramaa tamm, kui et lükkame kõik nurgad sirgeks.
Linnapeana töötasite neli aastat, aga Viljandi poliitikas olite juba varem volikogu liikme ja kultuurikomisjoni juhina. Kui volikogust linnapeaametisse asusite, siis kui palju see poliitika teid üllatas?
Iga kokkuleppe sündimise nimel peab tegutsema, alati on pooldajaid ja vastaseid ning alati tuleb leida võimaluste ja vajaduste vahel kompromiss. Sageli võib otsuste tegemine väga kaua aega võtta, aga see ei tulene sellest, et otsustajad oleksid laisad ega viitsiks asjaga tegelda. Kokkuleppele jõudmine eri huvirühmade vahel võtabki aega.
Autoritaarses ühiskonnas on lihtne – juht otsustab ja nii on. Aga demokraatlikus ühiskonnas on asjad teisiti. Keegi ei taha, et temast jõuga üle sõidetakse. Mitte keegi. Ükskõik, kas meil on õigus või mitte, on meil õigus olla ära kuulatud.
Teoorias on see loomulik, aga olles mingi konkreetse protsessi keskel, siis kui tihti te tundsite, et no kurat võtaks, kaua võib?
Eks kannatus pandi ikka proovile küll, sest ma olen üsna kirglik inimene. Eks ole ka avalikkuse ette jõudnud, kui ma olen üsna valju häält teinud. Arvan, et see, mis meelde jääb, on hea tahe jõuda mõistliku lahenduseni. Keegi meist pole jumal ja kõik võivad eksida. Ka linnapea eksib või ilmnevad protsessi käigus mingid uued asjaolud, mis probleemi hoopis uude valgusesse seavad.
Poliitikud käituvad sellistel puhkudel üsna erinevalt. Ühed hoiavad raudset joont ja on valmis nui neljaks sama liini jätkama, ehkki olukord on muutunud. Teised jälle kohanevad. Põhimõtted on väga head, aga mõistlik kohanemisvõime on hirmus tähtis.
Kas midagi, mille lahendamist oluliseks pidasite, jäi nelja aastaga tegemata, sest lihtsalt ei jõutudki kokkulepeteni?
Ei taha küll rääkida sellest Viljandi linna kõige lühemast anekdoodist, aga see jäi kindlasti kripeldama, et me ei jõudnud veekeskuse tarbeks koppa maasse lüüa. Aga siiski ka selleks on väga suur eeltöö ära tehtud ja saab edasi minna.
Usute, et järgmise nelja aasta jooksul on võimalik see valmis teha?
Olen optimistlik inimene.
Nelja aasta sisse jääb palju emotsioone. Teie olete linnapea, kes on üle elanud Viljandi kõige suurema võimukriisi, millest Isamaa ja Res Publica Liit tuli välja võimuerakonnana. Kuivõrd teid üllatas, et sellised asjad juhtuvad?
Viljandis oli selline sündmuste käik esmakordne. Seda on ka kogenumad kolleegid öelnud, et mingisugune hoopis teistsugune muster hakkas sisenema Viljandi poliitilisse kultuuri. Varem käisid asjad üldiselt niimoodi, et kohapeal oldi opositsioonis ja koalitsioonis ning kohalikes asjades kritiseeriti teineteist, aga kui tekkis võimalus tuua riigist koju mingi investeering, siis pandi seljad kokku ja tehti asi koos ära. Viimase valitsemisperioodi vältel pidin nägema, kuidas riigi tasandil tegutsedes oli see vastuolu veel teravam kui kodustes asjades.
Kas see oli nii pärast võimukriisi sotside tegutsemises või käitus ka Reformierakond selliselt?
Reformierakonna käitumisest tooksin sellise huvitava näite, et mäletatavasti 2015. aasta rahvusvahelisi hansapäevi korraldades oli Viljandil üks väga suur ülesanne: leida eelarvesse toetusraha. Viljandi enda eelarvele oli see väga suur koormus. Tuletan meelde, et 2014. aasta detsembris, kui Reformierakond oli Viljandis opositsioonis, olid siit valitud Reformierakonna saadikud need, kes riigikogu katuserahast leidsid 10 000 eurot, mis Viljandi eelarvesse hansapäevade tarbeks tuli. Selle üle tasub mõelda.
Tahtsingi hansapäevade juurde minna. Nende ettevalmistamine oli pikk töö, milles oli tõepoolest igasuguseid asju. Oli märgukirju, kas Viljandi linn ikka saab hakkama.
See oli uskumatu lugu, aga las ta jääb.
Ja siis tuli kogu hansaliidule selgeks teha, et linn on valmis. Mäletan, et ette heideti just IT-lahendusega seotud teemat, mis ehk eestlastele on veel kõige suurem etteheide, sest oleme ju IT-rahvas.
Tegelikult polnud see IT-lahendus, vaid turundusküsimus. Meil polnud kodulehekülge üleval. Aga tuletame meelde, mis olukord meil oli. 2014. aasta sügisel, kui hansapäevade eelarve soov hakkas kokku saama, tekkis sellele summale otsa vaadates ilmne vajadus kulusid kärpida. Ja teisalt oli vaja leida lisaraha. Toonase võimupartneri sotsiaaldemokraatidega võtsime eelarve ette ja väga tublisti tuli kärpida tööjõukulusid, eriti just turundusvaldkonna kulusid. Selle peale turundusmeeskond loobus, sest polnud nii madala tasu eest nõus sellist tööd tegema.
Meeskond tuli välja vahetada ja selle käiguga kaotasime kaks ja pool kuud. See oli aga just see aeg, mille võrra nihkus edasi kodulehe valmimine. See omakorda andis siseoponentidele võimaluse jätta mulje, justkui ei saaks me hakkama.
Kas teie hinnangul lõid mulje, et Viljandi ei saa hakkama, viljandlased ise?
Mulle tundub, et seda muljet toideti Viljandist. Meenutame, et 2015. aastal olid meil riigikogu valimised ja seetõttu püüdis mõni inimene ekstrainnukalt oma tulevasi võimalikke konkurente kehvas valguses.
Rahvusvahelised hansapäevad ikkagi tulid ja olid. Kas see võis olla teie linnapeaks olemise aja üks paremaid hetki?
Kindlasti. Esiteks kasvatas nende edukas toimumine linlaste enesekindlust ning usku oma kodulinna võimetesse ja erilisusesse. Teiseks suutsime kriitikutest ja vapustustest hoolimata tõestada, et saime hakkama ja mitte ainult hakkama, vaid tegime väga head hansapäevad. Neid meenutatakse hansalinnades tänaseni ja väidetakse, et need olid kümne aasta vägevaimad hansapäevad.
Lõpuks uurin, mis edasi hakkab saama. Reedest olete vaba mees. Kas on mingit soovi või plaani Viljandi juhtimise juures edasi olla? Volikokku te ei kandideerinud, aga alati on võimalik hakata mõne volikogu komisjoni liikmeks.
Sellist ettepanekut pole mulle keegi teinud ja ise pole küsima ka läinud. Võib-olla olekski õige natuke asju eemalt vaadata. Edasisi tegevusi kommenteerides võin öelda, et pärimusmuusika festivaliga jään ma kindlasti seotuks. Eelmisel nädalavahetusel olin just Poolas Katowices WOMEX-i nime kandval konverentsil, mis on maailma suurim esitlusfestival, kus saab uusi talente näha.
Üks mu ammune unistus saab ehk samuti teoks ja ma hakkan korraldama komöödiafilmide festivali. Loodan väga, et järgmise aasta mai alguses saavad viljandlased ja inimesed mujalt tulla siia head komöödiafilmide programmi nautima.
Ega pärimusmuusika keskuse juhataja Tarmo Noormaa pea hakkama uut töökohta otsima?
Ei. Tarmo on minu meelest väga hästi hakkama saanud ja ma arvan, et tal on veel väga palju anda. Ta on kompetentne, avara silmaringi ja hea muusikamaitsega muusik ning tal on head juhtimisoskused. Kindlasti ei kavatse ma Tarmo Noormaa kohta endale võtta. Kui mul võimaldatakse jätkata nõukogu liikmena, võtaksin selle rolli.
Kas uut palgatöökohta ei ole veel otsinud?
Ei, kindlasti mitte. Ma pole üldse kindel, kas ma tahangi elus enam palgatööd teha, aga kes teab. Kui ikka tuleb mõni väga põnev pakkumine, mis mind köidab, siis võtan vastu. Kindlasti tahan isiksusena areneda ja usun, et mul on elus veel palju õppida. Esialgu tahaksin mõnda aega puhata.
KOMMENTAARID
/nginx/o/2017/11/01/7272413t1h4c99.jpg)
HARRI JUHANI AALTONEN,
Isamaa ja Res Publica Liidu Viljandi osakonna juht
Kindlasti tegi Ando Kiviberg Viljandi linna tuntumaks nii Eestis kui väljaspool. Paraku ei saanud temast ikkagi päris viljandlast, sest tema pere ja vaba aja elu olid väljaspool Viljandit. Olin ise valimistel linnapeakandidaat ja pidin arvestama sellesse ametisse asumise võimalusega. Ma tõesti ei peaks võimalikuks töötada linnapeana ja elada kas või Viiratsis.
Linna arendamisega ei jõudnud me kokkuvõttes sinna, kuhu neli aastat tagasi tahtsime jõuda, aga selles ei saa sugugi linnapead üksi süüdistada. Lihtne on süüdistada väravavahti, aga kui korralikke kaitsjaid ei ole, siis pole ka väravavahil üksi midagi teha.
/nginx/o/2017/11/01/7272411t1he1f9.jpg)
RANDEL LÄNTS,
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esindaja
Positiivse poole pealt toon Ando Kivibergi neljast linnapea-aastast välja tegevuse, millest on Viljandile tulu tõusnud: linna turundamise ja pilti toomise. See on olnud selgelt tema initsiatiiv alustades televõimekusega ERR-i korrespondendipunkti loomisest ja lõpetades kogu turunduskampaaniaga. Eks selles tegevuses olnud ka vigu ning oleme olnud vahelduva eduga kriitilised, aga ideena on see väga õige.
Teine positiivne osa oli tema mõtteviis kogukondlikust tegutsemisest. Kas see just alati realiseerus nii, nagu kavatseti, aga põhimõtteliselt oli seegi tegevus õige. Oli näha, et rohkem usaldati ja anti vabadust linnakodanikele, olgu selleks näiteks linna sünnipäeva korraldamine või Kassisaba tänava korrastamine. Selline otsus nõudis julgust ja selle üle on hea meel.
Varjutama jääb tema ametisoleku aega kõik see, mis puudutab veekeskust. Oli näha, et selles protsessis oli väga palju üksinda tegutsemist ja otsustamist ning meeskonnatööd ei tahetud teha. Oskamatus koostööd teha paistis tema puhul mitmel korral välja ja lõpuks oli see ka põhjus, miks meie võimuliit lagunes. See, kuidas tema ametiaeg lõppes ja milliseks kujunesid tema suhted koduerakonnaga, näitas, et oskamatus polnud paraku juhus.