Novembrist jõustusid karistusseadustiku ja teiste seaduste muudatused, millega karmistatakse korduvalt autot joobes juhtinud, purjuspäi raskeid liiklusõnnetusi põhjustanud, sündmuskohalt põgenenud või pärast liiklusõnnetust alkoholi tarvitanud inimeste karistust.
«Joobes sõidukijuhtimine on Eestis üks levinumaid süütegusid,» ütles justiitsminister Urmas Reinsalu ministeeriumi pressiesindaja vahendusel. «Kui me tahame purjus juhtide hulka vähendada, tuleb võimalikku rikkujat mõjutada nii, et ta kartusest tagajärje ees loobuks kuriteo toimepanemisest. See tähendab, et kui senised karistused pole olnud mõjusad, tuleb neid korrigeerida. Eesmärk on selge: vähendada korduvalt rooli istuvate joobes juhtide hulka.»
Karmimate karistuste alla kuulub joobes sõidukijuhile korduva rikkumise eest juhtimisõigusest ilmajäämine ning selle kestus hakkab selgemalt olenema süüteo raskusest. Kui inimene juhib sõidukit kriminaalses joobes mitmendat korda, jääb ta juhtimisõigusest igal juhul ilma vähemalt kolmeks kuuks.
Seadusemuudatus näeb ette karmimad karistused ka neile, kes põhjustavad joobes olles raske liiklusõnnetuse. Sel juhul määratakse rikkujale igal juhul lühiajaline ehk šokivangistus. Rikkujat saab kriminaalkorras karistada ka nendel juhtudel, kus juht tarbib pärast raske liiklusõnnetuse põhjustamist alkoholi või põgeneb sündmuskohalt. Näiteks saab teda sellisel juhul karistada kuni viieaastase vangistusega. Lisakaristusena on võimalik kohaldada ka juhtimisõiguse äravõtmist.
Tänavu kümne kuu jooksul tabati Eestis 2228 kriminaalses joobes sõidukijuhti, mis on 196 võrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Aastas tabatakse aga ligi 3000 kriminaalses joobes sõidukijuhti ja lisaks sama palju juhte, kelle joove jääb alla kuriteo piiri. Eesti teedel on iga päev hinnanguliselt 1000-4000 alkoholi tarvitanud või narkojoobes sõidukijuhti, kellest päevas kõrvaldatakse liiklusest 10–30 ehk üks kuni kaks protsenti rikkujatest.