Akadeemik Anu Raud peab vajalikuks ERM-i direktori uusi valimisi

Hoolimata ERM-i töötajate üksmeelsest toetusest tuli Tõnis Lukasel direktori valimistelt lahkuda kaotajana.

FOTO: Liis Treimann / Postimees

Lisaks 84-le Eesti Rahva Muuseumi peamaja inimesele saatsid kultuuriministeeriumi senise direktori Tõnis Lukase toetuseks kirja kolm ERM-i Heimtali muuseumi töötajat.

Anu Raud

FOTO: Elmo Riig

Akadeemik Anu Raud (pildil), teie kinkisite Heimtali muuseumi ERM-ile ja tegutsete seal ka praegu väga aktiivselt. Miks te selle kirja saatsite?

Ma hindan Tõnis Lukase tegevust muuseumijuhina. Seljataga on keeruline aeg: suure hoone ehitus ja kolimine. Kui meid ei olnudki sel ajal võimalik materiaalselt toetada, käidi Tartust siin talgutel ja aidati ka keerukate spetsiifiliste töödega, näiteks museaalide konserveerimisega. Praegu on leitud ka rahalisi võimalusi ning on alustatud Heimtali muuseumihoone renoveerimist. Ma pean eba­eetiliseks, et kõige raskema aja muuseumi eesotsas olnud inimesele ei anta võimalust teiseks ametiajaks, et ta saaks ka sisulist tööd teha. Kaob järjepidevus, mis on sellises asutuses väga oluline. Vähemalt sada inimest kaotab töörõõmu ja -rahu, usaldusliku suhte oma juhiga.

Veel taunimisväärsem on aga see, et Eesti rahva kõige olulisemat mälukeskust hakkab juhtima inimene, kel pole asjakohast haridust ega teadaolevalt ka kokkupuudet rahvakultuuriga.

Tõnis Lukas on hariduselt ajaloolane, kes seisab eesti kultuuri ja eestikeelse hariduse eest. Krista Aru oli eesti ajakirjanduse ja rahvusliku liikumise uurija. Uueks direktoriks valitud Alar Karis on arengubioloog ja see ei ole sobiv ettevalmistus ERM-is töötamiseks. Selle asutuse sisu peab tundma ja armastama, et seda edukalt juhtida. Ei piisa, kui arengukava oma programmiks maha kirjutada, nagu ajakirjandusest lugeda võis.

Selle kohta võib öelda, et komisjon ju valis …

ERM on kogu eesti rahva asi, on juba üle saja aasta olnud. Selle etteotsa ei saa valida inimest salaja, ühe ametniku diktaadi järgi, seda peaks tegema hoopis arvukam rahvaesindus.

Peale Tõnis Lukase, kes ise teatas oma taaskandideerimisest, olid direktoriks soovijad salastatud. Alar Karis ilmus musta hobusena välja viimasel minutil. Normaalses demokraatias oleksid sellise asutuse etteotsa pürgijad pidanud tutvustama avalikult oma tegevuskava, et seda oleks saanud laialdasemalt arutada. Nüüd valis uue direktori kultuuriministeeriumi kantsleri Paavo Nõgene juhitav komisjon, mille kõik liikmed peale Aadu Musta on tema alluvad, olles otse ministeeriumis tööl või mõnda ministeeriumist sõltuvat muuseumi juhtimas. Hääletamine ei olnud salajane, nagu sellisel puhul otsustajate sõltumatuse tagamiseks kombeks, vaid avalik.

Uus direktor valiti ühehäälselt. Sellest hoolimata, et 84 ERM-i töötajat, kellele lisandusime meie, saatsid kultuuriministeeriumile kirja sooviga, et Tõnis Lukas jätkaks, ei olnud komisjonis mitte ühtegi inimest, kes oleks tema poolt hääletanud!

Reformierakondlasest kantsleri Paavo Nõgene ametiajal on ka teiste Tartu kaalukate muuseumide etteotsa saanud tema parteikaaslased. Kirjandusmuuseumi direktor on bioloogiharidusega Urmas Sutrop, kelle ametisolek algas korraliku skandaaliga, kui konflikti tõttu temaga lahkus kirjandusmuuseumist 1,5 miljoni euro suuruse teadustöö toetusraha saanud etnobioloog Renata Sõukand. Kunstimuuseumi direktoriks sai aga reformierakondlane Signe Kivi.

Mina arvan, et kui me elame tõepoolest demokraatlikus, avatud ühiskonnaga riigis, siis tuleks ERM-i direktori valimised tühistada ning korraldada uued, kus otsuse teeb sõltumatu ja asjatundlik komisjon.

Tagasi üles