ON tõsiasi, et töötuse määr on noorte hulgas kõrgem kui vanemates elanikkonna rühmades. Samuti kasvab töötus noorte hulgas kiiremini kui teistes gruppides.
Noorte töötus ja teenistuskäigu algus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Noorteseire aastaraamatust 2010» ilmneb, et vanuserühmiti on töötus suurim alla kahekümneaastaste hulgas: 2010. aastal ulatus see koguni 60 protsendini. Seda arvu analüüsides tuleb siiski lähtuda määratlusest, mille järgi töötuks peetakse neid, kes küll otsivad, kuid ei ole leidnud endale sobivat teenistust.
Et enamik alla kahekümneaastaseid on täisajaga õppurid ega kuulu niisiis tööjõu hulka, on töötu staatuses olevate noorte osa selles vanuserühmas tegelikult ainult viis protsenti. Valusam on probleem 20—29-aastaste seas: nii töötus kui töötute osa ületavad selles rühmas Eesti keskmist.
NOORTE töötuse suured arvud valmistavad muret kahes mõttes. Ühiskonna arengu ja heaolu tagamiseks on möödapääsmatu, et inimesed osaleksid majanduselus. Eesti suhteliselt väikese sündide arvu ja eelmise aastatuhande lõpukümnendisse jäänud sündimuse kahekordse vähenemise põhjal saab ennustada, et töötajate ja ülalpeetavate suhtarv üha väheneb.
See trend muudab igaühe panuse selle võrra tähtsamaks, kui palju kaotab ühiskond iga tööturult kõrvalejääva töövõimelise inimesega. On loogiline, et teistele ühiskonnaliikmetele, kes peavad tagama neile minimaalse toimetuleku, langeb siis suurem koormus.
Töötus on inimese elus negatiivse tähendusega periood ja noorele halb algus. Just ametikoht ja teenistus tagavad meile tarbimisvõimalused, oluliste rollide täitmise ja asendi ühiskonnas.
Töötu staatus mõjub negatiivselt nii konkreetsetele ametioskustele ja -kogemustele kui üldistele sotsiaalsetele oskustele, kontaktidele, minapildile ja enesehinnangule. Mängu tuleb ka nõiaring: kogemusteta on raske tööd leida, töötuna aga ei tekigi kogemusi, mida tööandjad palgaliste puhul hindavad.
«Noorteseire aastaraamat 2010» toob esile mõned noorte töötuse omavahel seotud jooned. Esiteks peab paika seos, et kõrgem haridustase ja suuremad kogemused vähendavad tõenäosust töötuks jääda.
Teiseks on töötus suurem noorte meeste hulgas. Neidude ja noormeeste erinevas töötuse määras peegelduvad elutee-erinevused, millest tuleks rõhutada kahte asjaolu.
Noored mehed lahkuvad formaalharidussüsteemist pahatihti varem ning just selleks, et hakata raha teenima. Seevastu paljud lapse hooldamisega seotud noored naised ei kuulu tööjõu hulka ega ole niisiis töötu staatuses.
Kolmandaks on selge, et erineva õppekava lõpetanute käekäik on tööturul erinev: leidub erialasid, mille lõpetanutest töötab õpitud erialal sada protsenti, ent on ka neid, mille lõpetanutest leiab oma erialal rakendust kõigest kolmteist protsenti.
Ka siin ilmneb seos haridustasemega: kõrvutades kutse- ja kõrgkooli lõpetanute õpingute ning töö valdkonda, on näha, et valitud töö ja õpitud eriala seotus on seda suurem, mida kõrgem õppeaste on läbitud.
«Noorteseire aastaraamatus» esitatud tulemused pakuvad noorte töötuse vähendamiseks kaht peamist tegevussuunda. Tulemustest on selge, et formaalsüsteemis omandatud hariduse tase on esmatähtis (kuigi mitte ainus) töötuks jäämise mõjutaja.
Hariduselu aspektide edendamine ongi mitme ühiskondliku institutsiooni südameasi. Noorte haridustaseme tõstmise meetmed peaksid arvestama ka sugupoolte erinevusi ning kandma hoolt, et vähem noormehi formaalharidussüsteemist lahkuks või välja langeks.
FORMAALHARIDUSE kõrval tuleks arendada noorte võimalusi end töökontekstis tundma õppida ning tööeluks vajalikke kogemusi saada. Selle alla kuuluvad eakohased võimalused algatada noorteprojekte ja osaleda nendes, tegutseda töövarjuna ja vabatahtlikuna, saada eriala valikuks nõustamist ning ühitada osaajaga töötamist ja õppimist.
Tavaharidust toetava süsteemi loomine on Eestis alles algusjärgus. Kindlasti tuleb jätkata mitteformaalseks nimetatava õppimise võimaluste arendamist, sealhulgas noorsootööd ehk noortele arendavate vaba aja veetmise võimaluste pakkumist.
Oluline on suurendada tegevuse tulemuslikkust, plaanida seda täpsemalt ja suunata see konkreetsetele sihtgruppidele ning koordineerida ühtlasi formaalharidussüsteemi, tööandjate ja noorsootöö alternatiivset tegevust. Eri valdkondade võimaluste kasutamine aitaks vähendada noorte töötust ning vastata ka keskmisest andekamate vajadustele.