Kohalike meistrite käsitöö köidab Viljandi külalisi

Rahvuslike motiividega rõivaste kõrval on koha leidnud Mulgi motiividega kummikud ja kalossid, mis pälvivad eelkõige soomlaste huvi. Foto: Erakogu

Mõni nädal tagasi andis «Sakala» ülevaate kohalikest suveniiridest, mida pakub siinne turismiinfokeskus. Seekord tegime tiiru meenepoodides, kus põhirõhk on kohapeal valminud keraamikal, kudumitel ja muul käsitööl.

Bonifatiuse gildi majas asuvas pika nimega käsitööpoes pole suveniirid küll peamine müügiartikkel, kuid oma koht on neil seal kindlasti. Huviline võib soetada endale Kai Mägedi Viljandi vaadetega tušijooniseid ja akvarelle, «Ürgses rütmis» logoga puidust aluseid ning vapiroosi ja paadimehe motiividega puidust karpe. Puitmeenetest on saada ka vana hea Mulgi mehe sümboliga tikutoosihoidjad.

Hinnas on ehe käsitöö

Nahkehistööst pakutakse Eve Metsniine Viljandi pilte kandvate nahkkaantega märkmikuid. Riidest kaantega märkmikute kujunduses on kasutatud siinsete rahvarõivaste seelikutriibuvärve või Kondase maasika motiivi.

Populaarsed on rahvuslike mustritega vilditud ümbrises seebid.

Ligemale kaks aastat käsitööpoodi pidanud Kersti Sireli sõnul on kõik nende kaupluses müüdav kohalike käsitöömeistrite looming. Tööstusliku toodangu puudumine on ka üks, millega nad turismiinfokeskuse suveniiripoest erineda püüavad.

«Välismaalased vaatavad sokke või kindaid valides hoolikalt, et tegu oleks ehtsa käsitööga. Kui mustrisse on trehvanud väike ebatäpsus, peavad nad seda pigem eeliseks,» räägib ta.

Sireli jutu järgi on käsitöösokkide peamine klient kolmekümnendates aastates välismaa mees. Kummatigi peab ta nentima, et kõige raskem on leida suveniire just meestele.

Rahvuslike motiividega rõivaste kõrval on koha leidnud Mulgi motiividega kummikud ja kalossid, mis pälvivad eelkõige soomlaste huvi. Ühtlasi ostavad põhjanaabrid hea meelega sepiseid, millest osal on eksponeeritud Viljandi nimi.

Ehkki ka siit poest võib leida maasikateemalisi suveniire (näiteks vildituna), pole unustatud meie linna imeilusat vapiroosi. Võimalik on soetada Pilvi Kangro valmistatud vapiroosiga pross, kaelaripats või kõrvarõngad.

Nagu infopunktis, nii moodustavad siingi suure kliendirühma kohalikud inimesed, kes ostavad meeneid välismaal elavatele tuttavatele kaasavõtmiseks või sinna kolinud lastele kinkimiseks.

Vapiroosid keraamikal

Tartu tänaval asuv Megalerii on spetsialiseerunud omatehtud keraamikale. Kuigi poe omanik Raivo Koit tunnistab, et Viljandi-teemalistel meenetel on nende valikus teisejärguline koht, võib sealt väikese ülevaatuse käigus leida päris palju kohalike sümbolitega suveniire.

Meeldiva üllatusena on ka siin vapiroosiga meeneid: valge õis kaunistab nii keraamilisi kruuse kui seinataldrikuid. Mööda ei saa mõistagi maasikatest: selle kujundiga on müügil seinakell, kruus ja väikesed külmkapimagnetid. Menukad on keraamilised Mulgi mehe ja naise kujud.

Raivo Koit kahetseb, et neil jääb liiga vähe aega tegelda kohalike suveniiridega, sest põhirõhk on muude tellimuste täitmisel ja tööpuudust ta ei kurda.

«Tõtt-öelda on mul põnevaid mõtteid, aga praegu ei oska ma veel öelda, millal nende teostamiseni jõuan,» kõneleb Koit. Ärilises mõttes peab ta kohalike meenetega tegelemist pigem hobiks ja eneseteostuseks, sest nende müük pole võrreldes muu toodanguga eriti suur.

Kuigi keraamilised esemed on õrnad ja nõuavad hoolikat pakkimist, julgevad välisturistid neid Raivo Koidu sõnul osta küll. «Uurin ikka, kust inimene pärit on, ja imestan mõnikord, et ta julgeb hakata õrna asja nii kaugele vedama,» nendib ta.

Keraamika kõrval hakkab Megaleriis silma Enn Alliku Viljandi vaadetega graafika.

Hõivatud käsitöömeister

Kui enamik suveniiridega kauplevaid ärisid asub südalinnas, siis üks paikneb esmapilgul päris üllatavas kohas, kunagise aadlipreilide pansionaadi tühjana seisvas hoones. Ehkki Tallinna tänavalt juhatavad KäsiTöö poe suunas reklaamtahvlid, ei tundu asukoht olevat seda sorti äri jaoks kõige atraktiivsem.

Viitade järgi kohale jõudnud, saan siiski teada, et omanik ja ainus töötaja Tiiu Sild on bussijaama ja südalinna vahel oleva paigaga igati rahul.

Juba 1999. aastast peale selles majas äri pidanud Sild kinnitab, et kuigi tihtipeale võib pood paista inimestest tühi, ei saa ta tööpuuduse ja klientide vähesuse üle kurta. Pika tegutsemisaja jooksul on tal välja kujunenud püsikliendid.

Peamiselt kampsunite, kinnaste, sokkide ja muude rahvuslike kudumitega kauplevas äris pole Viljandi sümboleid või nime kandvad suveniirid küll peamine müügiartikkel, kuid ega kohalik meene peagi alati olema iseloomuliku pildi või linnanimega kaunistatud.

Poed täiendavad üksteist

KäsiTöö poest saab osta endale Mulgi või muude rahvuslike mustritega õla- või mobiilikoti ning heegeldatud murumütsikese. Eriti menukad on eespool nimetatud esemed folgipeo ajal.

Sama rida ajavad rahvariidevöö mustriga tikitud võtmehoidjad ja mündikotid ning telgedel kootud järjehoidjad. Popid on käsitsi kootud sokid ja kindad, millest paljud lähevad siseturistidele.

Kaugemad külalised ostavad hea meelega ka kampsuneid. Tiiu Silla sõnul on poes müüdavast kaubast 70—80 protsenti tema enda valmistatud. «Võtan teistelt ainult selliseid asju, mida ise teha ei jõua,» nendib ta.

Sild möönab, et kõik siinsed suveniiridega kauplevad ärid on leidnud oma niši ja pigem täiendavad üksteist kui konkureerivad omavahel.

Oma poe eeliseks peab ta varajast lahtitegemisaega. «On juhtunud, et kui hommikul kell pool kaheksa kohale tulen, on turistid juba ukse taga,» räägib ta.