Sulev Keedus: ainult liikumises saab jõuda lähemale sellele, mida otsime

Margus Haav
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti autorifilmi viimaseks mohikaanlaseks kutsutud Sulev Keedus kinnitab, et mõte peab olema vaba eelarvamustest, olema paindlik kahtlustele ja esitama iga päev uusi küsimusi.
Eesti autorifilmi viimaseks mohikaanlaseks kutsutud Sulev Keedus kinnitab, et mõte peab olema vaba eelarvamustest, olema paindlik kahtlustele ja esitama iga päev uusi küsimusi. Foto: Priit Simson / Postimees

Homme saab Viljandi pärimusmuusika aidas näha Sulev Keeduse («Georgica», «Somnambuul») esimest tänapäevateemalist teekonnafilmi «Kirjad Inglile».

See omanäoline lugu räägib aastaid tagasi Afganistani sõdima saadetud ning seal islami usu omaks võtnud Jeremia Juunas Kirotajast (Tõnu Oja), kes kodumaale naastes seisab silmitsi teist laadi sõjaga. Laokil Eesti väikelinnas jookseb rindejoon ida ja lääne kultuuri, meeste ja naiste, terve mõistuse ja hullumeelsuse vahel.

Copy
Tagasi üles