Kohalik volikogu pole väike riigikogu

Heiki Raudla

FOTO: Elmo Riig

(Arvamus on ajendatud 24. oktoobri Sakalas ilmunud Jaak Madisoni artiklist «Poliitprostitutsioon Viljandis ehk Kaitstes Helmen Kütti».)

JAAK MADISON, kel on napilt mõni kuu olnud Viljandis kandideerimiseks vajalik sissekirjutus, on oma kirjatükis õigesti ja ilusti öelnud: «Viljandi peab tõusma Eesti parimaks linnaks, kuhu inimesed tulevad puhkama ja jätavad Pärnu vahele.» Sellega õiged ja ilusad laused paraku piirduvad. Ning ka seda lauset tuleks siiski täiendada, sest lisaks puhkamisele tuleb Viljandis ka tööd teha nagu igal pool mujal.

Noore poliitiku lühikest arvamuslugu lugedes tekib tunne, nagu oleksid uued kohalikud valimised juba paari kuu pärast ukse ees. Aga ei ole, on alles nelja aasta pärast. Tõsi, ühed teised valimised on üsna lähedal ja need on riigikogu valimised 2019. aasta märtsis. Ilmselt neid valimisi Madison silmas pidaski, sest kui sa avalikus meedias kirjatükke ei kirjuta, siis pole sind riigikogu valimistel olemas. Sellest seisukohast ma mõistan teda.

Madisoni kirjutist lugedes tajusin, kuidas kuidagi märkamatult on ka Viljandis kohalikku volikokku hiilimas riigikogu poliitika: pagulased, maksud, riigikaitse ja nii edasi. Ometi peaks noorpoliitik teadma, et kohaliku omavalitsuse ülesanne on teed, pargid, koolid, lasteaiad, valgustus, veevärk ja muu selle sarnane ning arutelud, kuidas neid asju saaks paremini teha, aga mitte kemplemine riigikogu teemadel. Selline praaliv riigikogutsemine on Viljandis esmakordne, kuigi ka mõne sotsiaaldemokraadi retoorikas on seda nõrgemal kujul veidi varem tunda olnud. Eriti siis, kui nad mingil veidral põhjusel Viljandile kasulikku ettevõtmist üritasid pidurdada.

PANEB IMESTAMA, et noor poliitik pole viitsinud korralikult läbi lugeda juba 1993. aastal vastu võetud kohaliku omavalitsuse korralduse seadust, mille väljatöötamisel sain riigikogus kaasa lüüa. Kui oleks, siis ta kindlasti teaks, et volikogu valib linnapea, aga mitte ei toimu linnapea otsevalimine. Tõsi, maailmas on selliseid riike, kuid Eesti nende sekka ei kuulu.

Mõni aeg tagasi IRL-i nimekirjas Albu vallavolikokku kandideerinud Jaak Madison võrdleb IRL-i ja EKRE valimistulemusi ning annab hävitava hinnangu esimese omadele. Tegelikult sai IRL Viljandis kuus kohta, EKRE vaid kaks. Eestis kogus EKRE 6,7 ja IRL 8 protsenti valijate toetusest. Aga ometi näitas EMOR-i küsitlus tänavu augustis IRL-ile vaid 3,8 protsenti toetust ja EKRE-le 17 protsenti. Kummal on siis põhjust valimistulemuste üle rõõmustada?

Millegipärast arvab Jaak Madison, et IRL, Reformierakond ja Keskerakond tegid juba enne valimistulemuste teadasaamist koalitsiooni kokkuleppe. See teadmine eeldaks selgeltnägija võimeid ja enne järgmisi riigikogu valimisi võiks Madison proovida osaleda koos Marilyn Kerroga Moskvas selgeltnägijate tuleproovis.

Eelnimetatud kolmel osalisel see võime puudub. Nii otsustas IRL ning tõenäoliselt ka Reformierakond ja Keskerakond alles pärast valimiste tulemusi, kellega koalitsiooni moodustada. Teisiti pole see mõeldav.

OLEN OLNUD Viljandi volikogus 28 aastat ja näinud seal nii paremaid kui halvemaid aegu. Iga volikogu koosseis on püüdnud midagi Viljandi heaks teha. Loodan, et ka käesolev seda teeb ega pea kulutama kallist aega tühjadele vaidlustele ning muutma kohalikke volikogu-

sid väikesteks riigikogudeks. Selleks meile kõigile jõudu, kannatlikkust ja oskust teha koostööd.

Tagasi üles