Haigla on valmis olema ameti partner, et segadusi vältida

Sakala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

«Loomulikult oli Viljandi haigla selliste näitajatega eristudes häiritud. Samas teadsime, et need ei saa olla õiged,» ütles Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere, kommenteerides segadust haigekassa tervishoiuraportiga.

Eilne Sakala kirjutas, et haigekassa tervishoiukvaliteedi uuringut koostades tehti andmepäringutes vigu, mistõttu saadi mitme raviasutuse operatsioonijärgse suremuse indikaatoriks tegelikkusest mitu korda suurem protsent. Kui kolme kuu eest avalikustatud raport väitis, et mullu suri 30 päeva jooksul pärast lõikust iga kümnes Viljandis opereeritud inimene, siis nüüdseks on jõutud arvutusteni, mis annavad operatsioonijärgseks suremuseks ligikaudu kaks protsenti või isegi alla ühe protsendi.

Viljandi haigla kommunikatsioonijuht Krista Valdvee selgitas leheloos, et algsetesse arvutustesse oli võetud ka selliseid kirurgilisi protseduure, mida ei tehtud operatsiooni käigus, näiteks elutee lõppu jõudnud patsiendile põiekateetri paigaldamine. Samuti oli arvesse võetud operatsioonide hulk selles raviasutuses tegelikult tehtud lõikustest tunduvalt väiksem.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles