Jaak Madison: poliitprostitutsioon Viljandis ehk kaitstes Helmen Kütti

Jaak Madison

FOTO: Konservatiivne Rahvaerakond

​VALIMISED ON läbi ja erakonnad valmistuvad juba järgmisteks. Samal ajal käivad aktiivselt üle Eesti läbirääkimised uute võimuliitude moodustamiseks, mis peaksid peegeldama kohalike inimeste tahet.

Demokraatial pidavat olema pidupäev, kui rahvas valib endale uusi juhte. Pidupäev ideaalses maailmas, mida tegelikkuses ei eksisteeri. Reaalmaailm on kalk ja küüniline ning seal ei huvita rahva tahe paljusid erakondasid karvavõrdki.

Üheks selliseks näiteks on mu kodulinn Viljandi. Ma olen väga tänulik 456 inimesele, kes mind kohalikel valimistel toetasid ja andsid mulle häältesaagilt teise tulemuse. Ma luban, et teen kõik endast oleneva, et seista Viljandi inimeste huvide eest volikogus.

Inimeste huvi on ka see, et nende valikud valimistel kajastuksid uues linnavalitsuses. Praegu on sellest huvist aga räigelt üle sõidetud.

Ma ei salga, et riigi tasandil ei ole sotsid ideoloogiliselt ega maailmavaatelt meie sõbrad. Kuid ma ei salli, kui neile lihtsalt räigel viisil koslepit antakse ja valijate tahet eiratakse.

Viljandi elanikud ütlesid oma 1140 poolthäälega Helmen Kütile selgelt, et nad soovivad teda linnapeaks. Seega oleks ainus riigimehelik ja aus viis oodata, kuidas edenevad sotside läbirääkimised teiste osalistega moodustamaks uut koalitsiooni. Kui nad poleks saanud uut linnavalitsust kokku, siis oleks järg olnud järgmiste läbirääkijate käes. Praegu aga susserdasid IRL ja Reformierakond juba enne valimistulemuste selgumist ning haarasid kaasajooksikuteks keskerakondlased.

IRL kaotas võrreldes eelmise volikogu koosseisuga kaks mandaati ja konservatiivid võitsid kaks mandaati. IRL-i esinumbrite häältesaagid olid pehmelt öeldes piinlikud, arvestades veel asjaolu, et esinumber ja linnapeakandidaat oli Viljandi volikogu aseesimees ning tema järel IRL-i esimees ja riigikogu liige. See oli valijate selge hinnang, et IRL ei ole oma tööga hakkama saanud ja et Viljandi vajab muutust.

VILJANDI VAJAB visiooni, et tõusta Eestis parimaks linnaks, kus elada. Linnaks, kuhu inimesed tulevad puhkama ja jätavad Pärnu vahele.

Praegu oleme aga sattunud seisu, kus linnapeaks on tõusmas isik, keda toetas 411 valijat. Järelikult pole ei Reformierakonnal, IRL-il ega Keskerakonnal julgust seista 1140 valija ees ja öelda, et tegelikult on ülekaalukalt suurima toetuse saanud Helmen Kütt.

Soojad kohad ja IRL-i agoonia pikendamine võivad küll ahvatlevana tunduda, kuid väärikus ja riigimehelikkus on omaette väärtused, mida mõnel seltsimehel ei paista paraku kusagilt.

Tagasi üles