Ühes laboris äpardunuks arvatud tee muutus teises paremaks

Liiklejale tähendab maanteeameti ehitusfirma laborites käimine seda, et lõigul tuleb sõita kiirusega 70 kilomeetrit tunnis, sest töö pole lõppenud.

FOTO: Elmo Riig

​Kui ühe labori analüüs näitas, et suvel Viljandi ja Mustla vahelisele teele pandud kate ei kõlba kuhugi, siis teine labor leidis, et kate vastab peaaegu nõuetele. Kui nüüd kolmas labor asfalti korralikuks peab, võib maanteeamet tee valminuks kuulutada.

Kuidas on võimalik, et teekatte juures mitte midagi muutmata laborite analüüsid teineteisest sel määral erinevad, ei oska seletada maanteeamet ega tee-ehitajad.

Mustla ja Viljandi vahelist teed kahel aastal uuendanud osaühingu Nurme Teedeehituse tegevjuht Tarvi Miilits sõnas juba septembri hakul, et Eestis on varemgi korduvalt juhtunud, et laborid annavad ühele ja samale teekattesegule täiesti erineva hinnangu.

«Ma ei tea, miks see nii on, aga maanteeameti infopäevadel on sellistest juhtumitest korduvalt juttu olnud. Ometi peaksid laborite proovid olema identsed,» lisas ta. 

Maanteeameti Lääne regiooni ehitusvaldkonna juht Margus Eisenschmidt ei osanud vastata küsimustele, kui tihti juhtub, et labori analüüside põhjal tuleb töö tagasi lükata, ning miks laborite tulemused erineda võivad.

Roobaste tekkimise oht

Probleem ametlikult Viljandi–Rõngu maantee nime kandval teel tekkis Laidu ristmiku ja Holstre-Nõmme vahelise nelja kilomeetri pikkuse lõiguga, mida Nurme Teedeehitus asfalteeris tänavu suvel. 

Kui töö valmis sai ja teekattelt võetud proov laborisse saadeti, tuli sealt vastus, et parameeter, mille järgi mõõdetakse ohtu, kui kiiresti hakkavad rasked veoautod roopaid tekitama, on tunduvalt üle lubatud normi. Seega on roobaste tekkimise oht Mustla maantee lõigul suur.

Nurme Teedeehitus ei tõtanud aga katet üles võtma ja uut panema, vaid taotles kordusanalüüsi teises laboris. Sealt tulnud proov näitas Margus Eisenschmidti sõnul, et mahapandud kate vastab peaaegu nõuetele ning nüüd on laboris katsetamisel juba kolmas teest võetud proov. «Jah, tulemused erinesid teineteisest,» kinnitas ta.

Seni ei ole maanteeamet teelõiku ehitajalt vastu võtnud ning osa lepinguga kindlaks määratud summast on seetõttu välja maksmata. «Maanteeamet tahab olla kindel rekonstrueeritud tee kvaliteedinõuetele vastavuses,» teatas Eisenschmidt.

Kolmas labor otsustab

Praegu on maanteelõik liiklusele avatud ja liiklusmärgid seal paigaldatud. Oodatakse sobivat ilma, et teekatet markeerida. Kui kolmanda labori analüüsi järel selgub, et teekate ikkagi ei sobi, tuleb ehitajal see järgmisel suvel üles võtta ja uus panna. 

Nurme Teedeehitus ehitas tänavu Viljandimaal mitut teelõiku. Viljandi ja Mustla vahelise maantee avalõik ehk esimesed kolm kilomeetrit, Loodi ja Helme vahel tolmuvabaks muudetud 3,3 kilomeetri pikkune lõik ning kergliiklustee Viljandi ja Mustla vahelise maantee ääres on maanteeameti hinnangul korralikult tehtud ja seal on tööd lõppenuks kuulutatud.

Viljandi ja Mustla vahelise maanteelõigu uuendamine läks lepingu järgi maanteeametile maksma 3,8 miljonit eurot. Kui palju sellest summast on ettevõttele välja makstud, pole Sakalale teada.

Tagasi üles