Mullast oled sa võetud ja mullaks pead sa saama

Aasta mulla, leedemulla viljakus on väga kesine. See koosneb suurelt jaolt liivast ning on tugevalt happeline. Mujale kui männimetsa alla ta ei kõlbagi. Foto: Erakogu

​Loodusest rääkides tulevad esiti silme ette ikka kõikvõimalikud taimed ja loomad. Tõsiasja, et igavese eluringi üks olulisim osa on substraat nimega muld, kipume esimese hooga ära unustama. Vigade paranduseks ulatas Sakalale abikäe teadusemees Alar Astover.

Kõigepealt pisut arve. Meie planeet on teatavasti suuremalt jaolt ookeanide ja merede all. Maismaad on Maa üldpinnast umbes veerandi jagu ning sellest omakorda pool on taimekasvuks sobimatud alad kas poolustel paksu jääkihi all või siis kõrbetes. Sellist mullapinda, mis meie igapäevase toidulaua katab, on maailma maismaast alla 40 protsendi ning suurem osa sellest on kasutusel rohumaana. 

Eestis on umbes veerand maast põllumajanduslikus kasutuses. Meie rikkus seisneb aga selles, et ühe inimese kohta on maaressurssi ja viljakat mulda päris palju. Kui maailma keskmiseks on 0,2 hektarit haritavat maad, mis on suurema eramaja krundi suurune lapike, siis Eestis on seda üle kahe korra rohkem – ligi 0,5 hektarit inimese kohta.