Viljandi linna ja maa lugu markidel

2007. aasta 25. oktoobril nägi trükivalgust Lembit Lõhmuse kujundatud postmark, millel on kujutatud Viljandi vapiroosi. Kui palju on Viljandi-teemalisi marke välja antud varem?

Postiajaloo uurija ja kollektsionääri Kaljula Saare sõnul jõudis Viljandi nimi postmarkidele juba ligi sada aastat tagasi.

Nimelt anti Esimese maailmasõja päevil Tsaari-Venemaal sõjavigastatute ja nende perekondade toetuseks välja palju heategevusmarke.

Kaljula Saare tsiteerib 1977. aastal Rootsis ilmunud «Eesti Filatelisti» artiklit, milles seisab: «Margid ilmusid siseministeeriumi vastava otsuse alusel, kuid neil puudus postaalne iseloom ja frankatuuri jõud.»

Lihtsamalt öeldes võis neid kirjadele kleepida kaunistusena, kuid maksejõudu neil polnud. Eestis anti neid välja Viljandis ja Tallinnas. Saadud raha läks heategevuseks.

Viljandi heategevusmarkidel

«Eesti Filatelisti» andmeil ilmus esimene mark Viljandis juba 1914. aastal ning sellele oli eesti, saksa ja vene keeles trükitud sõna «Aidake». 1916. aastal väljaantud kandsid Viljandi ajalooliste vappide (linnapitsatite) jooniseid. 1917. aasta margil oli monogramm «EO» ja kaheksast mitmesuguse kujundusega margist koosnev sari tutvustas muu hulgas Viljandi vaateid (praegune muuseumimaja, vana turuplats ja muud).

Teada on vähemalt 16 eri kujundusega heategevusmarki, kuid mõnest on ilmunud ka eri toonides versioone. Siin oli nende väljaandja Suurvürstinna Elisaveta Teodorownaja Komitee kohalik osakond.

Üllatav on see, et vastses Eesti Vabariigis Viljandil sellist õnne enam polnud. Kuigi rohkem kui 20 iseseisvusaasta jooksul anti välja hulk postmarke, millel kujutati ka Eesti linnade vaateid, ei mahtunud Viljandi nende hulka.

Meie linna sümboleid võib leida üksnes Eesti Punase Risti juures töötanud ajutise sihtasutuse Ühisabi margisarjadest. Niinimetatud Caritase seerial oli kujutatud maakondade ja linnade vappe.

Kui tsaariaegsetel heategevusmarkidel postimakseväärtust polnud, siis neil juba oli.

1937. aastal ilmus Viljandi vapiga Caritase 50 + 50 mark, millest 50 senti läks postimaksuks ja 50 senti heategevuseks. Kujunduse autor oli Axel Roosman. 1939. aastal ilmunud Caritase sarjas jõudis 10 + 10 margile ka Viljandimaa vapp. Selle kujunduse autor oli Günther Reindorff.

Vabariik tõstis taas pildile

Nõukogude okupatsiooni perioodil jäid Viljandi ja Viljandimaa jälle kõrvale, ehkki NSV Liidu postitööstus ilmutas Eesti-teemalisi marke üsna ohtralt. Viljandi 700. aastapäevaks trükiti 1983. aastal kohapeal küll eriümbrikke, millele sai juubelipidustuste käigus eritempleid, kuid ametlikku ümbrikku või marki ei sündinud.

Muutused kaasnesid taasiseseisvumisega. 1997. aasta 21. jaanuaril anti Eesti Posti linnuste seerias välja Jaan Saare kujundatud mark, mis kujutas ordulinnuse varemeid. Selle väärtus oli 4.80 krooni.

Sama aasta novembris jõudis kirikute sarjas kunstnik Henno Arraku kujundatud 3.30 krooni maksvale postmargile Halliste kirik.

2000. aasta juunis pääses meie kodulinn taas pildile, kui Viljandi—Tallinna raudtee sajandaks aastapäevaks ilmus Tarmo Tali kujundatud 4.50 krooni maksev veduriga postmark. 2002. aasta oktoobris anti rahvarõivaste sarjas välja Mari Kaarna kujundatud Suure-Jaani (5.50 krooni) ja Kolga-Jaani (4.40 krooni) postmargid.

Ja taas jõudis kätte vappide aeg. 2007. aasta oktoobris ilmus Lembit Lõhmuse kujundatud mark, millel on Viljandi vapp. Eriti efektne näeb välja 25 margist koosnev plokk, mille servades on Viljandi vaadetega fotod.

Pool aastat hiljem, 2008. aasta märtsis anti maakonnavappide sarjas välja sama kunstniku kujundatud Viljandimaa postmark.

Meie margid

Tegelikult võib Viljandi piltide või sümbolitega marke olla viimastel aastatel ilmunud rohkemgi. Nimelt tõi Eesti Post 2006. aastal turule teenuse «Minu mark», pakkumaks soovijatele võimalust tellida firmalt enda kujundatud või soovikohase fotoga postmargid. Nende postimakseväärtus oli 4.40 krooni (0.28 eurot), kuid tellijale läks omahind ligikaudu poole kallimaks.

Mittetulundusühing Viljandimaa Turism tellis enda tarbeks rippsilla fotoga postmargid ja turismiinfopunktis on neid edukalt müüdud. Ajaloohuviline ja kollektsionäär Olev Malin on lasknud omatehtud fotode põhjal trükkida Jakobsoni kuju ja Viljandi sissesõiduviidaga margid.