Galerii: Kärstna lahing toodi viljandlastele koju kätte

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Pühapäeva pärastlõunal kaikus Viljandi püssilaskudest, kahuripaukudest ja mitmekeelsetest röögatustest. 17 ajalooklubi viiest riigist taaselustasid Viljandi mõisa pargis lahingu, mis peeti 1919. aastal Kärstnas. See oli esimene kord, kui Viljandis sai näha sellist näidislahingut.

Enam kui pool tundi kestnud lahing pakkus hulgaliselt püroefekte. Pargimuru oli pärast suitsupilvede hajumist ja lahingu lõppu täis paukpadrunite kesti. Lavastus võttis enda alla poolsada meetrit laia ja sadakond meetrit pika ala, mida publikul oli mõlemast küljest hea jälgida. Samuti vedas korraldajatel päikesepaistelise ja oktoobri keskpaiga kohta sooja ilmaga.

Eestlaste rünnak algas Jaani kiriku hoovist ja läks üle vallikraavi mõisani välja. Kasutati magasinvintpüsse ning kuuli- ja pommipildujaid. Kohal oli ka kahur ja kasutada oli tuhandeid padruneid paukmoona. 1919. aastal asetleidnud Kärstna lahing peatas vaenlase, Vene 49. kütirügemendi liikumise Viljandi poole.

"Kui mõtelda selle peale, et 100 aastat tagasi sündis Eesti riik lahinguväljal, siis kui palju me sellest reaalses elus teame või kogeme?" mõtiskles lahingut vaatama tulnud sõjaajaloolane, Viljandi muuseumi direktor Jaak Pihlak. "Eks siin olnud muidugi palju lavastust, aga üldiselt sai hästi aimu, kuidas lahing võis päriselt välja näha. See oli väga huvitav! Minu lapselaps ehmus alguses paukude peale päris ära, aga pärast vaatas tõsise huviga. Müts maha nende meeste ees!"

Lahingu lavastas mittetulundusühing Eesti Sõjaajaloo Pärand, mis on Eesti sõjaajaloo uurimise, jäädvustamise ja eksponeerimisega tegelevate muuseumide ühendus. Pärast lahingut oli minutiline leinaseisak, mil meenutati Vabadussõjas langenud kangelasi. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles