/nginx/o/2017/10/13/7208005t1h92ac.jpg)
Külmad ja vihmased ilmad toovad kütmata kortermajas kaasa liigniiskuse ja hallituseohu, tuletab meelde Eesti korteriühistute liit (EKÜL).
Kütmata kortermaja kimbutab liigniiskus
14. oktoober 2017, 07:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Kütteperioodi alustab iga maja iseseisvalt, kuid tuleb vaadata ilmastikuolusid, jälgida hoone sisetemperatuuri ning arvestada elanike vajadustega. Parim viis on korraldada ühistus sellesisuline arutelu, leppida kokku ning kokkuleppe tulemused kõigile ühistu liikmetele kättesaadavaks teha," nentis EKÜL-i õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.
Kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla pluss 18 kraadi. Õhuniiskus eluruumis peab püsima piires, mis ei kahjusta inimeste tervist, väldib veeauru kondenseerumist ega tekita niiskuskahjustusi. Eluruumi siseõhu optimaalne niiskus on 40–60 protsenti.
Samuti peab iga korteriomanik arvestama, et ka tühjalt seisval korteril lasub kütmiskohustus.
"Korteri tühjaks ja kütmata jätmine iseäranis talvekuudel on kurjast: maja vee- ja kanalisatsioonitorustik võib külmuda ning kannatavad ka naaberkorterite elanikud," rääkis Mardi ning lisas, et ka seaduses on kirjas: korteriomanik ei tohi kahjustada kaasomandis olevat vara, mille hulka kuuluvad maja konstruktsioon ning vee-, kanalisatsiooni- ja küttetorustik.
"Tuleval aastal jõustuvas uues korteriomandi ja korteriühistu seaduses on sõnaselge säte: eriomandi eseme korrashoidmisel on korteriomanik muu hulgas kohustatud hoidma selle piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagavad kaasomandi eseme säilimise ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta," toonitas Mardi.