Viljandimaa valdade ja linnade juhtide ning maavanema vahel tüli põhjustanud maakonna ühistranspordikeskuse asutamisleping sai kolmapäeval allkirja, kui dokumendist visati välja nii sõna «kuni» kui konkreetsed rahasummad.
Ühistranspordikeskuse lepingust lendasid välja nii «kuni» kui summad
«Eks nüüd seisa ees läbirääkimised riigi ehk majandusministeeriumiga, et vajalik toetus saada, aga asutamisdokumenti pole konkreetseid summasid vaja panna, sest need võivad juba aastaga ajale jalgu jääda,» rääkis ühistranspordikeskuse loomisega tegelev Viljandimaa omavalitsuste liidu tegevjuht Mati Toomsalu.
Kõiki praegusi valdu ja linnu koondava maakonna ühistranpordikeskuse loomine kukkus läbi paar nädalat tagasi, kui maavanem Erich Palm teatas pisut enne pidulikuks kavandatud allkirjastamist, et tema riigi esindajana dokumenti heaks kiita ei saa.
Põhjuseks oli valitsuse otsus, mis nägi loodavale keskusele ette starditoetust kuni 10 000 eurot ning tegevustoetust 2,3 senti liinikilomeetri eest aastas ehk 66 700 eurot. Omavalitsuste liidu koostatud esimesest asutamisdokumendist oli aga sõna «kuni» välja jäetud.
Omavalitsuste liidu vanemate kogu juhiks valitud Tarvastu vallavanem Alar Karu selgitas seda asjaoluga, et maavanemale on antud volitus sõlmida lepingut valitsuse etteantud piirides ning nendest piiridest leping ei välju. Maavanem pidi aga oma väitel kinni pidama valitsuse korraldusest ning sellist lähenemist toetas ka majandusministeerium.
«Formaalselt käis vaidlus sõna »kuni« üle, aga sisuliselt selle üle, kas keskuse tulekuga on vaja bussiliine koomale tõmmata. Mina ei ole viimasega nõus,» teatas Erich Palm.
Tulevase keskuse juhatuse ainus liige Kaupo Kase vaidles sellele aga vastu. «Arutelu käis ainult keskuse majanduskulude üle ehk sisuliselt selle üle, kui palju saab keskus oma töötajate, ruumide ning riist- ja tarkvara peale kulutada,» selgitas ta.
Nüüd, kui asutamisleping on allkirjad saanud, tuleb keskus notari juures asutada. Seejärel asub sinna tööle kolm inimest, kes praegugi maavalitsuses maakonna bussiliinide liiklust korraldavad. Vaid pileti- ja bussikontrolöri keskusesse ei palgata, sest selle tööga peab hakkama tulevikus tegelema maanteeamet.
Maavanema seletust mööda peavad ümberkorraldused kindlustama, et sõitjate vedu kohalikel liinidel kulgeks tõrgeteta, inimestele soodsalt ja majanduslikult efektiivselt. «Ühistranspordikeskus peab pakkuma senisest tõhusamaid lahendusi, kuid tegema seda nii, et bussiliine kohalike elanike jaoks vähemaks ei jääks,» ütles Palm.
Üldine põhimõte on tema sõnul see, et keskuse halduskulud ei tohi ületada summat, millega riik korraldab sama kvaliteediga liinivedu. «Ühistransporti doteeriv riik ei saa lubada, et muudatuste käigus halduskulud suurenevad ja samas väheneb sõitjatele liinikilomeetrite arv,» teatas maavanem.