Viimasel ajal on rahvad, kes ihkavad täielikku suveräänsust, üha enam pead tõstnud. Kurdide iseseisvuspüüdlused on juba ammugi tuntud, kuid sellised rahvad ei ela ainult seitsme maa ja mere taga. Neid leidub ka siinsamas, Lääne-Euroopas. Nende liikmed elavad sageli tõelises heaoluühiskonnas ja on majanduslikult paremal järjel kui enamik niinimetatud emamaa piirkondade inimesi. See kehtib Brexiti järel veelgi rohkem eraldumisest rääkiva Šotimaa ja läinud nädalavahetusel tulipunkti kerkinud Kataloonia kohta. Majanduslik sõltumatus on kahtlemata ka see, mis neid iseseisvuma kannustab ja seda võimaldab.
Hispaania keskvõim pani kataloonlaste iseseisvusreferendumi seaduslikkuse kahtluse alla juba enne selle toimumist, kuid selle asemel, et juriidiliste ja poliitiliste vahenditega edasi tegutseda, lasti pühapäeval käiku jõhkrad jõuvõtted. Kui enne seda oli veel mingi lootus jõuda mõlemat poolt rahuldava kompromissini, siis nüüd tunnevad ilmselt ka seni leplikus või ükskõikses meeleolus olnud kataloonlased, et neist on vallutajate võimuga üle sõidetud. 900 vigastatut ei jäta selleks muud võimalust.
/nginx/o/2017/06/13/6778481t1hb9dd.jpg)