Valimised Valgamaal: me kolmekesi tuleme ...

Maarius Suviste

FOTO: Arvo Meeks / Valgamaalane

PÄRAST KOHALIKKE valimisi jääb Valgamaale praeguse 13 omavalitsuse asemel kolm. Pindala ja elanike arvu suurendavad oluliselt Otepää, Tõrva ja Valga. Justkui püha kolmainsus.

Kolme valla peale kokku kandideerib volikogudesse 365 inimest. Valgas on konkurss 5,1, Tõrvas 5,8 ja Otepääl 6,2 inimest ühele volikogu toolile.

Taas on Otepää rohkem pildil! Mitte ainult sellepärast, et seal on konkurents kõige tihedam, vaid ka seetõttu, et seal alati midagi sünnib. Ei, me ei räägi praegu sporditegemisest, saunamaratonist ega turismist. Nagu kohalikud elanikud ütlevad, enne valimisi on poliitiline võnge lakke löödud, nii et kodukandis ei ole kunagi igav.

Kui ajas tagasi vaadata, siis Otepää oleks justkui umbusaldamise sünonüüm. Kindlasti oleks hea viktoriiniküsimus, kui palju linnapäid-vallavanemaid on Otepääl Eesti taasiseseisvumise ajast saati olnud.

Nagu selle kandi poliitikale kohane, tuleb talvepealinnas ikka ja jälle vahelduva eduga ette umbusaldamisi, olgu asi siis vallavanemas või volikogu esimehes. Nii ka sel aastal. Kevadest peale õhus olnud vallavanema umbusaldamine päädiski augusti lõpus mahavõtmisega, misjärel on volikogu otsuse järgi nüüd ametis vallavalitsuse liige vallavanema ülesannetes.

Milliseks kujuneb võimustabiilsus uues suures Otepää vallas, kus hakkab olema 17 volikogu liiget, on sama raske öelda kui kohvipaksu pealt tõetruud ennustust teha. Suur-Otepääks, nagu tavatsetakse öelda, liituvad Otepää ja Sangaste vald ning osa Palupera ja Puka vallast. Suuremas potis võib supp rammusam olla ning seetõttu on ka tahtjaid paja manu tublisti rohkem. Sestap ei peagi imestama, kui valimiseelne muutlik aeg on nii mõnegi varem võimul olnud ja nüüd uuesti volikogusse pürgija närviliseks teinud.

Milliseks võib kujuneda valimistulemus, on raske ennustada. Tõenäoliselt muutusi tulemas on, kas või ainuüksi sel põhjusel, et uues suures vallas on välja kujunenud oma tugevad kogukonnad, kes on igaüks oma nägu ja tegu.

MÄRKIMIST VÄÄRT on kindlasti tõsiasi, et mitte ükski valimisliit, kes eelmistel valimistel Otepääl volikokku pääses, nüüd enam sellesama valimisliidu nime all uuesti ei kandideeri. On neid, kes on vahepeal hüpanud mõne partei rüppe ja pürgivad nõndaviisi võimule. On neid, kes kandideerivad mõnes teises nimekirjas. Samas on ka neid, kes kohaliku võimu jagamisel üldse enam kaasa rääkida ei soovi.

Otepää, Tõrva ja Valga piirkonna peale osaleb valimistel neli valimisliitu, teised kandideerijad on erakonna nime sildi all. Sotside nimekirja Otepää vallas ei ole – suur hulk sealse piirkonna tuntud sotsiaaldemokraate kandideerib valimisliidus. Kõigis kolmes vallas on aga väljas EKRE kohalik rakuke oma nimekirjaga.

Valgas ja Tõrvas on valimiseelne aeg seni kulgenud suhteliselt rahulikult. Kui muidugi välja jätta tavapärased viisid, kuidas püütakse pildile pääseda. Olgu siis ametis oleva linnavõimu igast otsast kritiseerimine või halvustusnootide esitamine neile, kes on viimaste aastate jooksul ka midagi reaalselt ära teinud.

Kõnekas detail on kindlasti seegi, kui võimule (tagasi) pürgija pressib end igale võimalikule piirkonnas toimuvale üritusele tähtsat isikut mängima, näiteks spordiüritusel parimate kätt pigistama või medalit kaela riputama. Rääkimata sellest, kuidas hüpatakse iga hinna eest pildile, olgu või kopa kõrvale poseerima, kui on alustatud mõne olulise rajatise, teejupi tegemise või remondiga. Nii et miski inimlik pole neile võõras.

VALIMISTE JÄREL ei jää Valgamaale enam ühtegi linnavalitsust. Kui ühinevad Karula, Taheva, Tõlliste ja Õru vald ning Valga linn, saab ühinemislepingu järgi uue omavalitsuse nimeks Valga vald. Vallavalitsuse ning 27-liikmelise volikogu asukoht on Valga linn. Sündimas on ligi 750 ruutkilomeetril ja tsipa vähem kui 17 000 elanikuga vald.

Helme, Hummuli ja Põdrala valla ning Tõrva linna moodustudes hakkab Tõrva vallavolikogus olema 21 volinikku. Elanikke on kokku ligi 6500. Tõrva linn on Tõrva valla keskus ja säilitab staatuse vallasisese linnana.

Kogu Valgamaa püha kolm­ainsuse juures on tervitatav, et volikogudesse kandideerib suhteliselt palju uusi nägusid, ehk ka tulevasi tegijaid. Ja mis samuti märkimisväärne: noored on otsustanud, et ka nemad kandideerivad ja tahavad kodukandi elus rohkem kaasa rääkida. Ehk saabki nii, et uutes valdades ei jätkata vanaviisi ega sissetallatud rada?

Tagasi üles