Juhtkiri. Ohutus ja kulukus

Sakala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sakala logo
Sakala logo Foto: Sakala

Eilne Postimees käsitles põhjalikult teemat, mis augusti alguses Sakalaski Viljandi–Rõngu maantee ehituse valguses kirgi küttis: kas maanteede äärde kaevatavad kraavid on kasulik võte hea tee säilitamiseks või on need sadade kilomeetrite pikkuselt varitsevad surmalõksud?

Niinimetatud eurokraavid häirivad liiklejaid järjest rohkem, sest viimasel ajal ehitatakse ja renoveeritakse teid üha enam, mistõttu tuleb järsu nõlvaga sügavaid kraave lihtsalt juurde. Järsud on kraavikaldad aga seetõttu, et laugemate tegemine oleks riigile kulukam, sageli ei saada teemaa laiendamises kokkuleppele ümberkaudsete maaomanikega ning mõnel pool ei pääseks vesi madalast kraavist lihtsalt ära voolama. Samas on Postimehe teatel selliseidki teelõike, kus eksperdid sügavatel kraavidel mingit vajadust ei näe.

Ilmselt on kõik seda meelt, et ilmaasjata ei tohiks riik raha laristada. Tänapäevased maanteed ei ole võrreldavad kruusateedega, mis nii head kuivendamist ei vajanud, ning kui korralik äravool tagamata jätta, on asfalt peagi läbi. See omakorda ei tähenda mitte ainult remondile tehtavaid kulutusi, vaid muudab ka liikluse ohtlikumaks.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles