Mulgi valla võimalikud juhtimismudelid

, Abja vallavolikogu liige
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jüri Patune
Jüri Patune Foto: Elmo Riig

KUHU TULEB Mulgi valla keskus? Tõenäoliselt … Kui palju saab kuskilt piirkonnast 21-liikmelisse volikokku kohti? Tõenäoliselt … Milline erakond võidab valimised? Tõenäoliselt … Kellest saab vallavanem? Tõenäoliselt … Prognoosimine on tänamatu töö.

Aga mis on nende valimiste põhiküsimus? Õieti küsimus, mis hakkab sündima Mulgi vallas pärast valimisi?

See ei ole küsimus valla keskusest ega vallavanema isikust. See on küsimus õigest juhtimismudelist, mida me peaksime suutma lähiaastatel koos rakendada, et tekitada ühtlaselt, kiiresti ja tasakaalustatult arenev rikas Mulgi vald.

KÜMNENDI KÕIGE kaalukam otsus on juba tehtud. Selle langetas ühinemiskomisjon ning selle alusel panevad neli omavalitsust pärast valimisi leivad ühte kappi. Teine otsus oli, et asja saab ka tulevikus ajada kõikidest praegustest vallakeskustest.

Sellest lähtudes peame vaatama lähemalt kahte omavalitsustes rakendatavat levinumat juhtimismudelit.

Esimene variant: traditsiooniline, seni enim levinud, autoritaarsem, niinimetatud vertikaalne juhtimismudel, mille puhul hoitakse tasakaalu koalitsiooni ja opositsiooni tekitamisega. Ehk siis võidan-kaotan-mudel: kui mina võidan, siis sina kaotad, ja vastupidi.

Pikas perspektiivis ei arenda selline mudel piirkonda kuigi ühtlaselt. Suur osa potentsiaali jääb rakendamata, sest tihti sõidetakse opositsioonist teerulliga üle.

Teine variant: esialgu keeruline tunduv, juhtidelt koostööd nõudev tänapäevasem ja demokraatlikum, niinimetatud horisontaalne juhtimismudel. Põhineb võrdsete partnerite tasakaalustatud arengul. Alustalana hoitakse põhimõttelist olukorda, kus klassikalist koalitsiooni ja opositsiooni ei rõhutata (nagu Skandinaavias), vaid valitsetakse proportsionaalselt vastavalt valimistel saadud häälte arvule. Kogu energia suunatakse piirkonna arendamisse, mitte omavahelisse kemplemisse.

See on võidan-võidan-olukord: mina võidan pikas perspektiivis siis, kui sina ka võidad. Mida sellega saavutatakse?

Korjatakse üles tekkiv potentsiaal ja tekivad lisaenergiad (sünergia) ehk kaks pluss kaks ei võrdu neljaga, vaid viie, kuue või seitsmega. Ühtse keele ja kultuuriga ajaloolise piirkonnana koos toimides ning traditsioone võimendades tõuseb piirkonna väärtus elukeskkonnana.

Tekib ka mastaabiefekt. Nelja endise omavalitsuse peale jäävad üks vallavanem, sekretär ja arhitekt või ehitusspetsialist, aga samas vajadust mööda neli kuni kuus sotsiaaltöötajat ja erinev arv teiste alade spetsialiste.

SÜNERGIA ja mastaabiefekti pinnalt saab tekkida kiirem tasakaalus areng, kui järgida mõningaid põhimõtteid.

Esiteks: ei rõhutata eriti vallakeskust. See ei ole tulevikus nii tähtis, kui praegu tundub. Volikogu saab toimida roteeruvalt, kogunedes istungitele eri kohtades. Olemas on valla juriidiline aadress, kus asub vallavanem oma abilistega (vallavalitsus). Endistes omavalitsuskeskustes asuvad selles piirkonnas töötavad konkreetse valdkonna spetsialistid. Hoitakse ja arendatakse kõiki valla piirkondi.

Teiseks: võimalikult kiiresti ühtlustatakse juhtimis- ja asjaajamiskultuur. Unustatakse valla endised piirid ja tekitatakse olukord, kus iga inimene on tähtis.

Kolmandaks: toetatakse ettevõtlust ja ettevõtlikkust, külatasandit, kodanikualgatusi.

Neljandaks: kool(id) on piirkonnale midagi rohkemat kui vaid hea haridus. Arenev kool on piirkonna tulevikupotentsiaali näitaja, elujõu indikaator, kultuuri ja spordi tegemise koht. Kaks gümnaasiumi saab kujundada omanäoliseks. Põhikoole arendatakse. Mõlema gümnaasiumi baasiks on piirkonna lastele vajalik sportlik hoiak (kõik meie olümpiavõitjad on pärit maapiirkonnast).

Kui me väärtustame oma lapsi, peame suutma neile peale hea tavahariduse anda majanduses ja ühiskonnas toimuvate kiirete muutustega kaasneva olukorra mõistmise. Lisaks veel üha projektipõhisemas maailmas tähtsad meeskonnatöö oskused ja varased sidemed piirkonna edukate ettevõtetega.

KAS VALIDA esimene või teine juhtimismudel, on meie ühine otsus.

Viimase 200 aasta jooksul on Eestimaal jõuga ellu viidud hulk omavalitsusreforme. Mitte kunagi varem pole sellega seoses jäetud midagi kohapeal otsustada. Seekord midagi on. Kasutame seda siis targalt ning rakendame kogu senises neljas omavalitsuses leiduva potentsiaali ja head kogemused.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles