Küünalde ümber sõõri kogunenud kunstihuvilised ütlesid üksteise järel igaüks ühe sõna, mis neil küünlatuld vaadates esimesena pähe tuli. Kõige sagedamini kõlasid «päike», «soojus», «valgus», «täht», «vabadus» ja «elu». Seejärel võttis igaüks küünla, kirjutas sellele hea soovi, mida naabrile öelda, ja andis küünla oma vasakul käel seisjale. Uuele, paremalt saadud küünlale kirjutas ta sellesama soovi. Nii tekkisid küünlad, mille mõlemas otsas oli ühesugune soov.