Sisukord
Arvamus
Postimees

Mesinikud ja põllumehed vajavad head infovahetust

3 min lugemist
Tarmo Tamm FOTO: Marko Saarm / Sakala

MESILASTE HUKKUMINE taimekaitsevahendite väära kasutamise tõttu on kindlasti väärt hukkamõistu ning paneb küsima, mida on võimalik ära teha, et niisuguseid juhtumeid tulevikus vältida. Ent sama väär on tuvastatud juhtumite valguses luua üliemotsionaalne üldistus põllumehest kui miljonite mesilaste ja laiemalt kogu eluslooduse hävitajast ning anda mesilaste hukkumisele tegelikkusest tunduvalt suurem mastaap.

Olgu kohe alguses rõhutatud, et Eesti tänavusest viiest põllumajandusametile teada antud, kokku 259 mesilasperet puudutanud mesilaste huku juhtumist kolm on tingitud taimekaitsevahendite kasutamisnõuete rikkumisest. Nendest kahe puhul pole aga analüüsi tulemused taimekaitsevahendite seost mesilaste hukkumisega kinnitanud.

Põllumajandusamet reageerib võimalikult kiiresti kõigile kaebustele, et mesilaste hukkumise põhjused koostöös mesinikega välja selgitada. On kahetsusväärne, et sellised juhtumid on aset leidnud. Ent vastutustundetu on teha nende põhjal üldistus kogu Eesti põllumajanduse kohta.

Mesinikud on pildunud kriitikanooli seaduste poole, väites, et need on viletsad. Samas kinnitavad registreeritud juhtumid, et mesilaste hukkumine ei tulene seaduste puudujääkidest, vaid üksikute põllumeeste rängast eeskirjade eiramisest. Seega on kolme taimekaitsevahendi väärkasutamise juhtumi põhjal kohatu panna kahtluse alla kogu põllumajandussektori saagi tagamiseks hädavajalik põldude töötlemine.

TÄNAVU JUULIS laekus põllumajandusametile viis mesilaste hukkumisega seotud kaebust neljast maakonnast: kaks Lääne-Virumaalt ning üks Tartu-, üks Võru- ja üks Järvamaalt. Põllumajandusamet on kõikide teatatud juhtumite puhul käinud koos veterinaar- ja toiduametiga (VTA) sündmuskohal ning võtnud mesilatest proove taimekaitsevahendite jääkide ja mesilaste haiguste analüüsiks. Samuti võtnud proove ümberkaudsetelt põldudelt, leidmaks jälgi taimekaitsevahendite võimalikust väärkasutusest.

Tartu- ja Järvamaa juhtumite puhul taimekaitsevahendite jääke ei tuvastatud. Lääne-Virumaal näitasid analüüsi tulemused, et keelatud toimeainega (dimetoaat) taimekaitsevahendit kasutas rapsipõllu pritsimiseks kaks põllumeest ja juhtumitega oli seotud ligi 175 mesilasperet, kuid hukkumiste täpne arv ei ole veel selge. 

Silmaringi avardamise huvides olgu öeldud, et hinnanguliselt on Eestis kokku 50 000 mesilasperet, kellest 1. maiks oli põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti põllumajandusloomade registris registreeritud 27 274. Mesilaid oli selleks ajaks registreeritud 2689.

KUJUNENUD OLUKORRAS pean ülioluliseks teabe liikumise tõhustamist. Põllumajandusamet on käesolevaks hooajaks koostöös VTA ja Eesti mesinike liiduga koostanud käitumisjuhise, mille eesmärk on parandada mesinike ja taimekaitsevahendite kasutajate koostööd.

Kõik turule lubatud taimekaitsevahendid on läbinud põhjaliku hindamise ja riskianalüüsi, milles tähtsal kohal on inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kõrgetasemeline kaitse. Kõikidest reeglitest kinnipidamise korral on tagatud vahendite ohutus.

Ainete ja segude klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise eest vastutavad tootjad, importijad ja edasised kasutajad. Seda kinnitab Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus. Põllumajandusametil lasub järelevalve roll nii protsessi algus- kui lõppfaasis, kus ta annab soovitusi ning teeb parandusi ja täiendusi.

Siiski tasub taimekaitsevahendite sissetoojatel kriitilise pilguga üle vaadata kasutusjuhendid, et need vastaksid seaduses kehtestatud normidele. Mesilaste ja teiste kasulike putukate kaitsmise eesmärgil on Eestis keelatud taimekaitsevahendi pritsimine alal, millel on õitsvaid taimi. Erandina võib õitsvaid taimi pritsida ainult siis, kui taimekaitsevahendi pakendil on sellekohane märge. See tähendab, et konkreetse taimekaitsevahendi hindamise käigus on tuvastatud vahendi ohutus tolmeldajatele.

Põllumeestele ja ka mesinikele tuletan meelde, et kui tekib küsimusi taimekaitsevahendite etikettide sõnastuse kohta, tuleks sellest teavitada põllumajandusametit, kes aitab selgusetuks jäävad kohad parandada.

SENI ON KÕLAMA jäänud, et reeglite rikkujaid otseselt trahvida ei saa. Ühest küljest on see õige. Samas võtab põllumajandusamet taimekaitsevahendite väärkasutajad vastutusele teiste meetmetega. Neile tehakse ettekirjutusi ja määratakse nende täitmiseks sunniraha, tunnistatakse kehtetuks taimekaitsetunnistus ja vähendatakse otsetoetusi.

Samuti on võlaõigusseadusest tulenevalt õigusvastase kahju tekitamise hüvitamise kohustus. Teisisõnu: kahju kannatanud mesinikel on õigus esitada kahjunõue ja selle kahju põhjustanud taimekaitsetööde tegijal on kohustus see hüvitada.

Lisaks oli maaeluministeerium juba enne juulis tuvastatud mesilaste hukkumisi tõhustamas meetmeid, et näha seadusega ette praegusest paremad võimalused taimekaitsevahendi turustamis- ja kasutusnõuete rikkujate suhtes väärteomenetluse algatamiseks ja neile karistuse määramiseks. Ühtlasi oleme alustanud taimekaitsevahendi kasutamise nõuete määruse muutmist.

SAMAS TOONITAN veel kord, et mesilaste hukkumist ei ole põhjustanud seaduste puudujäägid, vaid kehtivate eeskirjade ränk eiramine. Seega pean seaduse karmistamisest tõhusamaks põllumeeste ja mesinike tihedamat omavahelist suhtlemist.

Oleme e-riik ning seetõttu pean kummaliseks, kui naabruskonnas tegutsevad mesinik ja põllumees ei leia teineteist üles ega vaheta teavet mesitarude paiknemise ja põllutööde kohta.

Vaid kõikidest nõuetest kinni pidades ja omavahel koostööd tehes on võimalik saavutada olukord, kus taimekaitse ja mesindus saavad kõrvuti eksisteerida.

Seotud lood
08.04.2020 10.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto