/nginx/o/2017/08/11/6982885t1h1ee1.jpg)
Suurkiskjate tekitatud kahjustusi aitab tunduvalt vähendada ja ära hoida mõistlik ennetustegevus. Kestval meekorje- ja karjatushooajal tuleb kahjustusi ennetavatele meetmetele pöörata pidevalt tähelepanu.
Amet: kiskjakahjusid aitab vältida ennetav tegutsemine
11. august 2017, 15:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kevadest sügiseni kestev meekorje ja kariloomade karjatushooaeg langeb kokku meie suurkiskjate järelkasvu kasvatamise aja ja aktiivse toitumisperioodiga. Eestis laialt levinud suurkiskjatele ning meie faunale viimastel aastatel lisandunud šaakalile on saakloomade murdmine valdavaks ja loomulik toitumistava. Sellise eluviisi juures ristuvad sageli ka kiskjate ning mesinike ja karjakasvatajate huvid.
Sel suvel on üle Eesti ette tulnud kariloomade murdmisi ning karud on mesilaid rüüstanud. «Meie suurkiskjad on territoriaalsed, nutikad ja järjekindlad loomad. Mesitarude rüüstamised ja lammaste murdmised hakkavad sageli väheste kaitsemeetmete tõttu samas kohas korduma ning kahjustused võivad kasvada väga suureks. Sellise konflikti lahendamise võti on mesiniku ja kariloomade omaniku käes,» ütles keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.
Keskkonnaamet soovitab mesinikel võtta kasutusele abinõud karude tekitatavate kahjustuste ennetamiseks. Parim viis on ümbritseda mesitarud korralikult paigaldatud ja töötava elektrikarjusega. Lisaks võib mesitarude kaitseks elektrikarjust kombineerida tugeva, vähemalt poolteise meetrise võrkaiaga, samuti võib kasutada visuaalseid, akustilisi ja karudele ebameeldiva lõhnaga peleteid. Kariloomasid aitavad kiskjakahjude eest kaitsta lisaks korralikult paigaldatud kiskjatõrjeaiale karjakoerad.
Keskkonnaamet hüvitab suurkiskjate tekitatud kahjustused mesinikele ja karjakasvatajatele, selleks tuleb pärast kahjustuse avastamist sellest kohe teavitada keskkonnaametit. Samuti hüvitatakse asjakohased kulutused, mis on tehtud rünnakute vältimiseks. Täpsemalt saab kiskjakahjude ennetamise kohta lugeda keskkonnaameti kodulehelt.
Kestva karujahi hooajal peavad jahimehed oma tähelepanu suunama mesilate kahjustuskohtade ümbruses tegutsevate nuhtlusisendite küttimisele. Hundi nuhtlusisendite küttimiseks on Saaremaal välja antud eriluba.