/nginx/o/2017/08/11/6982767t1h503d.jpg)
Tulevase Mulgi valla koolidel on tavapärasest enam põhjust uue õppeaasta algust oodata: kopsaka toetusraha abil on teoks saamas Kitzbergi gümnaasiumist välja kasvanud idee, kuidas järgneval viiel aastal muuta loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia (LTT) valdkond õpilaste seas popimaks.
«Haridusele tehtavate rahaeralduste kontekstis on tegu vägeva projektiga,» sõnas Kitzbergi nimelise gümnaasiumi direktor Jaak Israel Euroopa Regionaalarengu Fondi programmist «Teeme+» saadud ligi 60 000-eurose toetuse kohta.
Mullu sügisel, kui omavalitsuste ühinemise plaane seati, kogunes Kitzbergi gümnaasiumis rühm, kuhu kuulusid klassi- ja loodusainete õpetajad, robootikaringi juhendaja ja tehnoloogiaõpetaja, kes töötasid välja projektiidee. Et see edukaks osutus, annab kinnitust tiheda sõela läbimine: projektitaotlusi vaaginud sihtasutusele Archimedes esitati 108 tööd kõikjalt üle Eesti, muuhulgas ka ülikoolidelt ja riigigümnaasiumitelt. Täismahus toetuse vääriliseks peeti neist 23. Suurimate ettevõtmiste maksumus ulatub kuni 97 000 euroni, väikseim toetus on 13 000.
«Enne kui «Mulgimaa tehnoloogia õppekeskuse» nimeline taotlus sai teele saadetud, leppisin tegevussuundades kokku ka Abja gümnaasiumi, Halliste põhikooli ja Mõisaküla kooli direktoritega,» rääkis Israel. Tema sõnul lisab algatusele kaalu ka teiste koostööpartnerite hulk ning maine: kaasatud on ettevõtted Nuia PMT ja Hanval Metall ning kolm kõrgkooli – Eesti maaülikool, Tartu ülikool ja Tallinna tehnikaülikool.
Õppekeskus luuakse ettevõtmist algatanud kooli juurde Karksi-Nuias, kuid seal toimuvatest huviringidest ja ühistest teadus- ja laboripäevadest saavad osa Mulgi valla kõigi õppeasutuste lapsed ja noored. Et mujalt pärit osalejatel oleks hõlpsam kohal käia, korraldatakse transport. Suve jooksul on välja töötatud õppekavad ja tegevusgraafik. Septembris tutvustab projektigrupp kõigis koolides huviringe ning algab neisse registreerimine. Keskus alustab tööd juba sama kuu lõpus. «Kindlasti on õpilastele väga kasulik saada juhendajaid partner-teadusasutustest või piirkonna ettevõtetest. See on teistsugune lähenemine kui üldhariduskooli tavalises ainetunnis,» selgitas Israel.
Võimalused loovad huvi
Mulgimaa koolide õpilased on sageli osalenud üleriigilistes loodus- ja täppisteaduste konkurssidel ja teaduskoolides ning koostanud uurimusi.
«Varasem edu annab meile soodsa pinnase,» jätkas Israel ning tõi noorematele heaks eeskujuks kevadel Kitzbergi gümnaasiumi lõpetanud Margus Hanni, kes uuris askorbiinhappe mõju inimesele ja selle sisaldust puuviljades ja marjades. Noormehe samasisuline uurimus, mille teadusjuhendajaks oli Eesti maaülikooli Polli aiandusuuringute keskuse doktor Liina Arus, pälvis tunnustust 2015. aasta Eesti maaülikooli teaduskonkursil.
Küsimusele, mida on noorel võita õppekeskuse töös osalemisest, vastas Tartu kõrgemas meditsiinikoolis füsioteraapia õpinguid alustav Margus Hanni, et nii on võimalik ennast varakult tundma õppida.
«Õpilasel tekib parem ülevaate sellest, kui palju teema teda huvitab ning ta oskab vastavalt sellele gümnaasiumis õppeaineid valida ja neile rõhku panna,» rääkis Hanni ja lisas, et õppekeskus saab teemasid süvitsi käsitleda ning neile pikemalt ja põhjalikumalt keskenduda kui kooli tavaprogramm seda ette näeb.
Kitzbergi gümnaasiumi õpilased on kaasa löönud nii võistlusel «Teaduslahing 2017» kui Tartu ülikooli teaduskooli kursustel. Mitu aastat on koolis tegutsenud robootikaring ja eelmisel õppeaastal viidi Socrative-keskkonnas läbi mälumäng, milles osalejad kasutasid oma nutiseadmeid.
«Senised kogemused kinnitavad, et suunatud ja võimalikult mitmekülgsed tegevused aitavad hoida õpilaste huvi teema vastu. Kokkupuude tõelise teadustegevustega suurendab tõenäosust, et noor inimene seob ka oma tuleviku teadusega,» väitis direktor.