Vaba mõte. Pehmete kaitseks

Karl-Eduard Salumäe Foto: Elmo Riig / Sakala

Olen mitu viimast aastat osalenud juuni algul Leedus üritusel, mis toob lisaks kümnetele leedukatele kokku pinu lätlasi, mõned eestlased ja pundi soomlasi. Sekka üksikud mujalt tulijad, näiteks mõni poolakas või ukrainlane. Neist enamik on mehed.

Niisugune üritus on osutunud heaks võimaluseks näha, kui erinevad on üksteisest mõnesaja kilomeetri kaugusel asuvate riikide kultuurid. Uskuge: nonde riikide esindajaid kõrvuti, et mitte öelda segamini nähes on erinevused selgemad, kui arvata oskaks. Ometigi kipun hätta jääma, kui proovin lühidalt kokku võtta, milles need avalduvad.

Lihtsam kui kirjeldada leedukaid või lätlasi on seada mõõdupuuks meie põhjanaabrid ning ilma vähimagi kahtluseta tõdeda, et nemad on seltskonnas kõige viisakamad ja tagasihoidlikumad, samuti kõige rikkalikuma sõnavaraga inglise keele rääkijad. Soomlane suudab üldjuhul säilitada külma pead, kui administraator üritab talle puhtas leedu keeles selgeks teha, et tema väikest, aga olulist palvet ei ole võimalik täita. Ta ütleb hoopis «Thank you very much», kui asi lõpuks joonde saab. Ja kui ta sinuga vesteldes kergelt köhatab, lausub ta automaatselt «Excuse me».