Filmiarvustus. Transformerite viies film. Meh?

Sander Punamäe
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Transformerid. Viimane rüütel» paneb õlgu kehitama.
«Transformerid. Viimane rüütel» paneb õlgu kehitama. Foto: Forum Cinemas

​Transformerite saaga viies osa «Transformerid. Viimane rüütel» on kui kaks ja pool tundi kestev treiler, mis kiirelt ja äkiliselt vahetuvate kaadritega lõpuks päris ära väsitab. Pidev emotsioonide üleskruttimine stiilis «Oi-oi, issand jumal, vaata seda suurt koletist!» ja massiivsete robotite paugutamine muutus teise tunni täitudes lausa tüütuks.

Loo ümber üritati luua mõjusat vahtu, lisades ajaloolist konteksti, mis minus samas küsimusi tekitas ning ükskõikseks jättis. Ka dan­brownilik detektiivilugu jäi õhukeseks ning sellesse sisse elada õieti ei jõudnudki. Ei saa öelda, et filmis poleks olnud ühtegi nauditavat stseeni, kuid need vähesed haaravad võtmekohad olid samuti häirivalt tükeldatud.

Poisikeselikult lameda ning stiililt kulunud vormi ja sisuga naljade peale kõlas saalis küll mõni naeruturtsatus, kuid üldiselt jäid needki nõrgaks. 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles