Uskumatu lugu

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Harri Juhani Aaltonen
Harri Juhani Aaltonen Foto: Elmo Riig

MIND AJENDAS arvamust avaldama Urmas Suigi 20. juuni Sakalas ilmunud artikkel, milles ta väänas sõnu uskumatul moel (vaata «Poliitika keskendugu tulevikule» – toimetus). Seni olen tema ajutoodangut lugenud huviga ja aeg-ajalt temaga ka sama meelt olnud, aga selle kirjutisega tegi ta ise seda, milles süüdistas poliitikuid: keeras vindi üle. Teada on, et Urmas Suik kandideerib sügisel kohalikel valimistel, seega saab temast endastki poliitik.

Häbematu ja ohtlik on võrrelda inimese armastust oma rahva, riigi ja keele vastu natsismiga. Suik kirjutas: «Viljandi linnapea on kuulutanud oma kritiseerijad mitterahvuslasteks. Mis tõug see peaks olema? Loodan väga, et lugupeetaval ei ole puhtatõulise rahvuslase hindamiseks instrumente ninajoone ja kolba mõõdistamiseks.»

Uskumatu! Mina arvan, et igal inimesel peaks olema õigus armastada oma kodumaad ja rahvast, ilma et teda sildistataks puhta tõu aretajaks.

URMAS SUIK kirjutas ka, et Soomes oli termin «neuvostoliittolaiset» rahvasuus kasutusel. Väike täpsustus: ametlikus kasutuses olnud «neuvostoliittolainen» ei tähendanud rahvust, vaid inimest, kes elas sotsialistlikus Nõukogude riigis. Rahva kasutuses oli natukene teine sõna, mida ma ei hakka siinkohal kordama.

Õnneks ei saanud Soomest kunagi riiki, kus sotsid oleks ainuvalitsenud. Soome sotside kuldaja (loe: aeg, mil NSV Liit oli veel elujõuline) toetusest (ligi 40 protsenti) on nüüdseks alles jäänud alla poole. Sel kevadel asetleidnud kohalikel valimistel kaotasid sotsid sellest hoolimata, et olid opositsioonis. Mõistus on soomlasest valija peas võitnud, olgugi et sotsid lubasid jagada raha ja kõike muud paremat.

Mina leian, et nõukogude võimu ülistamise aktsepteerimine ja austamine Eestis on taunitav. Me võime olla uhked selle üle, et Eesti riik on vaba ja iseseisev. Sellest tundest peaks meile piisama.

Vabas riigis on igal inimesel õigus vahetada elukohta, kui senises elupaigas pole millegipärast hea olla. See on väärtus, mida ei tohi kunagi alahinnata.

Tuleks teha kõik selleks, et keegi ei peaks nimetama ennast vabastamised üle elanud eestlaseks. Et neid «vabastamisi» ei oleks ja saaksime elada rahulikus Eestis, õppides ja õpetades eesti keelt ja meie kombeid. Eesti riik, rahvas ja keel on kaitsmist väärt!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles