FILMIARVUSTUS. Seksikalt sõjakas seiklus

Üllar Priks
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Wonderwoman
Wonderwoman Foto: Kuvatõmmis

​Üleüldse pean tunnistama, et ma pole näinud ühtegi Batmani, Spidermani ega ka muud latekskostüümis mööda pilvelõhkujaid turniva superkangelase filmi. Ja minu peas oli enne kinosaali astumist kõigest ees ootavast just säärane pilt. Lihtsalt olin arvestanud, et maailma päästjal on siis selles muuvis tissid küljes. Pidin aga pettuma. Õnneks. Tähendab, tissid olid, aga latekskostüümi ja pilvelõhkujaid mitte.

Et siis «Wonder Woman». Idee poolest vist koomiksiraamatutest välja kougitud lugu. Ja minu jaoks on ainuke koomiks, mida tunnistan, Olimar Kallase «Proovisõit». No ei tee katsumust lihtsamaks see teadmine. Pealegi ei meeldi mulle võimukad naised. Või noh, nad ajavad mulle lihtsalt hirmu nahka. Aga nagu selgus, on naiselik power kinolinal väga seksikas.

Juba esimesed kaadrid kakuvad kogenud kavaleril karbi laiali. Mõelda vaid: paradiisisaar, mille kaunil murulapil on tõeline tüdrukute pidu. Ruslana ja sõjaprintsess Xena on sõbrantsid külla kutsunud. Nende nappidesse nahkkostüümidesse rüütatud pringid kehad vihisevad mõõkade lõigatud päikesejänkude sähvatustes läbi õhu ning ekraanil välguvad raseeritud ja kreemitatud päikesepruunid sääred. Veatu nahk, perfektne meik ja ülim jõud. Vaataja on lubatud piiluma amatsoonide argipäeva.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles