Veebruari algul kolisid kolm Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias õppivat noort kitarristi Argo Vals, Jalmar Vabarna ning Jaan Jaago ehk Viljandi Guitar Trio (VGT) mõneks ajaks koos pillikohvritega Tuhalaande Andre Maakeri kodustuudiosse, et oma looming seal esimest korda helikandjale jäädvustada.
Nüüd on plaat valmis ja «Tallinn Music Weekil» edukalt esmaesitletudki, sestap nabis «Sakala» trio liikmetel nööbist kinni ning pinnis neid natuke.
Kuidas plaadiesitluskontsert läks?
Argo Vals: Edukalt. Tundsime end laval hästi ja saal oli rahvast täis.
Jalmar Vabarna: Õhus oli pinget, laivis emotsiooni ning publiku silmis rahulolu!
Jaan Jaago: Öösel kell üks pärast igasuguseid detsibellinorme ületanud folk-rokkbändi Nikns Suns lavale minna ja akustilistel kitarridel samasuguse energiaga jätkata oli paras ülesanne, aga minu meelest saime sellega hakkama.
Tulla välja akustilise instrumentaaltrioga tundub millegipärast päris hull temp.
Argo Vals: Enne kui ansambliga avalikkuse ette astusime, oli mul mõni aasta aega VGT kontseptsiooniga harjuda ja enam ei paista see mulle üldsegi hull temp.
Akustilises trios mängida pole sugugi lihtne. Meie repertuaari puhul ei saa kaotada valvsust, kogu aeg peab kaasa mõtlema. Me kõik sõltume üksteisest ja keegi ei tohi alt vedada. Et meie muusika on mõneti improvisatsiooniline, ei saa tekkida harjumust. Pärast kontserti olen enamasti suurest keskendumisest üsna väsinud. Muidugi on meil laval alati lõbus ka.
Jalmar Vabarna: Tee bändi loomisest esimese plaadini on olnud meile väga õpetlik ja kindlasti jätkub nõnda edaspidigi. Võib-öelda, et oleme ekstremistid.
Jaan Jaago: See teekond on kulgenud nii loomulikult, et meil pole pähegi tulnud võtta kampa muid instrumente või laulja.
Projekti korras oleks seda kindlasti vahva teha, kuid algkujulgi pole see trio nii hull midagi: pigem nagu mediteeriksid kolm munka kõrgel mäe tipus.
Kumb on olulisem, kas muusikaline idee või pilli käsitsemise meisterlikkus?
Argo Vals: Ükskõik kui suurepärast muusikalist ideed ei saa esitada kehva pillivaldamisoskusega. Küll aga ei paku mulle huvi mänguoskus, mida mõõdetakse ühikuga noot/sekund, vaid ennekõike ideed ja kõlad.
Jalmar Vabarna: Kahtlemata muusikaline idee. VGT-l on mitu lugu, millest jõud veel ladnalt üle ei käi. Maadlemist on palju, aga Jaan Jaago on õnneks kambas.
Jaan Jaago: Usun, et need kaks täiendavad teineteist ja käivad käsikäes. Meisterlikkus ei pruugi ju tähendada vaid noodirahet, vaid ka õige saundi leidmist, fraseerimist, dünaamikat, kooskõla ja paljut muud — need kõik on muusika tööriistad. Seega tuleneb musikaalsus suuresti pilli käsitsemise meisterlikkusest.
Kolmel meelel, kaheksateistkümnel keelel... Tuleb tunnistada, et kõlapildi variante on teie triol suisa lõputult.
Argo Vals: Aitäh! Seni oleme meelega hoidunud igasugustest metsikutest efektidest, mida pakuvad masinad. Tahame akustiliselt mängides pillidest välja võluda võimalikult erinevaid helisid, kõlades samal ajal kokku kui üks mees, ning püsida alati uudsed.
Klassikaline kitarr on moes olnud juba tubli neli sajandit ning raugemise märke pole märgata. Mis on selles pillis nii paeluvat?
Argo Vals: Kitarr on kompaktne ja seda saab endaga kaasas kanda. Kitarristidel on suur eelis klaverimängijate, trummarite ja puhkpillimängijate ees: neil pole pahatihti oma instrumentigi, sest need on kulukamad kui kitarr. Mõnes paigas võivad need mõjuda liiga lärmakalt ning ühtlasi võtavad klaver ja trummid liiga palju ruumi.
Olen väga õnnelik, et sattusin Robert Jürjendali kitarriansambli tundides just selle pillihäälestuse juurde ning Jaani ja Jalmariga kokku mängima. Selles avaneb justkui uus maailm, millest ma unistadagi ei osanud. Viimased neli aastat olen kitarrimängule vaadanud hoopis teise pilguga kui varem.
Ma saan aru, et olete pidanud seletama kvinthäälestuse põhimõtteid igal võimalusel, aga palun tehke seda meie lugejate jaoks üks kord veel!
Jaan Jaago: Kvinthäälestuse mõtles välja maailmakuulus kitarrist Robert Fripp saunalaval higistades. Eestis hakkas seda tutvustama meie ühine õpetaja Robert Jürjendal.
Keskmised keeled on sellel pillil samas häälestuses kui viiulil, madalaim keel veel kvint madalam ja kõrgeim keel väike terts kõrgem: heliliselt madalaimast keelest alustades C G D A E G.
Kodus järele proovida ei soovita! Selleks on tarvis soetada eraldi komplekt keeli, sest standardkeeled kas ei häälestu nendel kõrgustel või lähevad lihtsalt katki.
Kitarrist võib sõltuvusse jääda. Kadunud George Harrison näiteks püsis koolis nagu noateral, aga võttis kitarri isegi kempsu kaasa.
Argo Vals: Selle hobi või elukutsega tegelemine nõuabki palju aega, aga on lõbus ka. Sageli avastan end kell neli-viis öösel kitarri mängimast ja uusi ideid salvestamast.
Muusikutega on raske: tihtipeale on nende töö- ja tegutsemistunnid just siis, kui teised inimesed kodus puhkavad või suisa magavad. Aga ikkagi oleks paras õudusunenägu, kui avastaksin end iga päev kella kaheksast viieni töötamast.
Jalmar Vabarna: Kempsus tulevad alati head mõtted!
Mida soovitate noorele, kes plaanib hakata kitarri õppima, aga pole veel otsustanud?
Argo Vals: Olen näinud, kuidas omal käel kitarri õppides omandatakse nadid lihasharjumused, millest on hiljem raske lahti saada. Kindlasti oleks aeg-ajalt vaja võtta kas või mõni tund professionaalselt kitarriõpetajalt.
Jalmar Vabarna: Otsige lahe ja inspireeriv õppejõud!
Jaan Jaago: Kui miski vastupandamatult enda poole tõmbab, siis ei ole küsimustki.
Kuhu VGT muusika kõige paremini sobib?
Argo Vals: Meie muusika on piisavalt mitmeplaaniline. Arvan, et sobime hästi nii suurtesse kui väikestesse saalidesse — džässiklubidesse, pärimusmuusikafestivalidele, kabelitesse... Pigem ei passi me hooldamata rokiklubidesse.
Lõpetuseks võite veel kitarri kiita!
Jalmar Vabarna: Kitarr, kitarr, sa õnnis riist — meil rõõmu teed, kui mängid si’st. Ja isegi kui mängid B-st, saab kuulda heli sinu seest!
Jaan Jaago: Jalmar ütles nüüd kõik ära.
TRIO
Viljandi Guitar Trio esitab oma muusikat kvinthäälestusega kitarridel. Kvinthäälestuse teerajaja Eestis on kitarrist, õpetaja ja helilooja Robert Jürjendal, kes astub ühes trioga sageli ka lavalaudadele.
• VGT sai alguse 2008. aastal ning on esinenud Eesti muusika päevadel, nii Viljandi pärimusmuusika kui kitarrifestivalil, «Viru Folgil» ja džässiklubides.
• Nende debüütalbumil on 12 omanäolist autoripala, millest mitmel teevad kaasa põnevad külalisesinejad.
• Akustiliste kitarride kõrval kuuleb plaadil flööti, cajon’i, elektrikitarri ning helimaastikku.
• Viljandis esitletakse CD-d 19. aprillil kell 19 muusikakooli orkestrimajas.
Allikas: VGT