«Kui ma seda esimest korda teiselt poolt teed vaatasin, mõtlesin, et see on üks tõeliselt suur ja natuke sünge vana maja. Selles oli elanud kolm peret ja kunagi ka üks parteitegelane, mistõttu ongi säilinud linna keskmisest palju suurem krunt. Ruumid olid siin väga väiksed ja aed nagu džungel, aga aegamisi tegime kõik endale sobivalt avaraks,» pajatab ta.