Justiitsministeeriumi koostatud kuritegevuse baromeetri andmetel on Viljandimaal kuritegevuse ja kehaliste väärtegude arv mullusega võrreldes kahanenud, aga varastama on hakatud rohkem.
Viljandimaal on rohkem varastama hakatud
/nginx/o/2023/08/16/15526209t1h667f.jpg)
14. mai 2017, 16:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui 2016. aasta esimese nelja kuuga registreeriti Viljandimaal 214 kuritegu, siis tänavu sama aja jooksul oli neid 186. Kehalisi väärtegusid registreeriti 2016. aasta esimese nelja kuu jooksul 36 ja tänavu samal perioodil 23.
Ent kui varguste arv on Eestis mullusega võrreldes 19 protsenti vähenenud, siis Viljandimaal on see hoopis 18 protsenti kasvanud. 2016. aasta jaanuarist aprillini registreeriti siin 50 vargust ja tänavu 59.
Eestis on tänavu enim registreeritud vargusi, kehalisi väärkohtlemisi ja mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis. Olulisematest kuriteoliikidest kahanes mullusega võrreldes kehalise väärkohtlemise juhtumite arv 19 protsenti ja varguste arv 19 protsenti, samuti on vähenenud joobes juhtimiste arv 11 protsenti.
Tapmisi ja mõrvu koos tapmis- ja mõrvakatsetega registreeriti Eestis nelja kuuga üheksa, mida on ühe võrra vähem kui mullu samal perioodil.
Aastataguse ajaga võrreldes on kasvanud avaliku korra raskete rikkumiste arv. See on osaliselt seotud kehalise väärkohtlemise juhtumite arvu kahanemisega, sest menetluspraktika muutuse tõttu registreeritakse näiteks avalikus kohas toimunud kaklused nüüd avaliku korra raske rikkumisena.