Maanteeamet alustas ennetuskampaaniat «Liitu kiirusjälgijatega!», et liiklejatele meelde tuletada, millist ohtu kujutab piirkiiruse ületamine asulas, eriti linnas.
Valdav kiiruseületus linnades ulatub üle paarikümne pügala
18. aprill 2017, 10:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kiirus on peamine liiklusõnnetuste faktor ja seostub 30 protsendi hukkunutega. Ka vigastuste risk suureneb kiiruse kasvades tunduvalt. Mullu fikseeriti asulates 21 905 kiiruseületust, neist 15 562 Tallinnas. Valdav kiiruseületus linnakeskkonnas on 21–40 kilomeetrit tunnis.
«Kui jalakäija hukkumise tõenäosus kokkupõrkekiirusel 50 kilomeetrit tunnis on 40 protsenti, siis juba 60-kilomeetrise tunnikiirusega sõites tõuseb see drastiliselt, 70 protsendini,» tõi ennetustöö osakonna juhataja Monika Heinrand näite piirkiiruse ületamise ohtlikkusest.
Kampaaniaga tahetakse inimesi panna mõtlema, kas lühiajalised eesmärgid – jõuda õigeks ajaks tööle, nautida kiiret sõitu ja sõiduvahendit, ennast liikluses kehtestada – kaaluvad üles süütute inimeste elude rikkumise. Kampaania lähtekoht on oskus näha valikute mõju teise inimese seisukohast. Otsus, mille võtab vastu sõidukijuht, toob lisaks temale tagajärgi ka kõigile teistele liiklejatele.
Kiiruse kasvades aheneb juhi nägemisväli ning roolis olija ei suuda märgata enda ees, taga ja küljel liiklejaid, pikenevad pidurdusteekond ning sõiduki täielikuks peatumiseks kuluv aeg. Eriti kriitilise mõjuga on liikumiskiirus jalakäijatega juhtuvate liiklusõnnetuste puhul, sest iga sõiduki lisanduv kiirusepügal muudab tagajärjed raskemaks. Läinud aastal kannatada saanud jalakäijatest 83 protsenti sattus õnnetusse asulasisestel teedel ja tänavatel ning 69 protsenti suuremates linnades.
Maanteeameti mulluse küsitlusuuringu kohaselt järgib vaid veidi üle poolte juhtidest asulas sõites piirkiirust ja see näitaja ei ole viimastel aastatel eriti muutunud. Ka politsei- ja piirivalveamet teeb 19. aprillil kiirustalgutel järelevalvet elanike pakutud kohtades, kus ollakse eriti altid piirkiirust ületama.
Politsei- ja piirivalveamet juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe sõnul ei tunneta juhid liigse kiiruse ohtusid. «Tähtis on mõista, et liiga suured numbrid spidomeetril pole ohtlikud ainult juhile ja autos olijatele, vaid kõikidele liiklejatele,» ütles Tikerpe.
Maanteeameti kampaania «Liitu kiirusjälgijatega!» kestab 14. maini.