Homme keskpäeval avatakse Abja-Paluojal Tiigi tänaval Kuga kaupluse seinal kiviplaat, millesse raiutud tekst meenutab 1949. aasta märtsiküüditamist.
Abja-Paluoja meenutab suurt küüditamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mälestusplaadi paneku algatas Abja-Paluojal sündinud, kasvanud ja seal elav Andres Räägel, kes on nii Abja vallavolikogu kui sihtasutuse Abja Haigla nõukogu liige.
«Mõtlesime koos Reet Pajuga, et Abja-Paluojal pole ainsatki rasket küüditamisaega meenutavat mälestusmärki. Enno Piiri koostatud meenutusraamatu andmeil viidi Abja vallast korraga Siberisse üle kolmesaja inimese. See on väga suur arv. Paljud kodud jäid tühjaks,» rääkis algataja.
Ei 54-aastane Andres Räägel ise ega tema lähemad sugulased pole Siberi-teid käinud, küll aga viidi sinna kaugemaid sugulasi, nagu 90-aastane Marie Räägel Penujast.
Raha kogunes kroonhaaval
2009. aastal kirjutas mälestusmärgi algatusrühm rahaabi saamiseks projekti, kuid see ei leidnud toetamist. Oli hoopis öeldud, et niisuguste algatuste korral korjatakse raha rahvalt.
«Eks me siis asunudki raha koguma. Korjanduskarpe oli siin ja seal ning ise ka muudkui palusime annetust,» rääkis Andres Räägel. «Aastaga kogunes 4500 krooni ning Abja vald lisas tuhande.»
Valminud on must kiviplaat, millel on vanad taluhooned ja Marie Underi luuletuse «Põgenik» viimane salm sellest, et iga inimene igatseb tagasi koju. Plaadi mõõtmed on 40 korda 60 sentimeetrit.
Korraldajad paluvad neil, kes homme plaadi avamisele tulevad, võtta kaasa küünal. Pärast meenutusi ja kivi avamist palutakse kõiki Abja päevakeskusesse tassile kohvile.
Siberi-sõit algas pritsimeeste seltsimajast
Abja kandist küüditatud rahvast ei pandud rongile Abja-Paluoja raudteejaamas, nagu loogiliselt võttes arvata võib, vaid kõik veeti autodega Kilingi-Nõmme. Kogumispunkt oli pritsimeeste seltsimaja, sama hoone, milles praegu töötab Kuga kauplus.
«See on Abja-Paluoja ajalooline hoone ja mälestustahvlile väga õige koht,» ütles vallavanem Peeter Rahnel.
Seltsimaja oli 1901. aastal ehitama asunud 1898. aastal sealsamas asutatud priitahtlike pritsimeeste selts. 1903. aastal valminud hoone põles maha, kuid ehitati uus ning see kujunes kultuurielu keskuseks. Nõukogude ajal tehti maja ümber kinohooneks.
«Käisin poisikesena seal kinos,» meenutas Peeter Rahnel. «Ilus kaldpõrandaga saal oli ja 210 kohta.»
Hiljem oli hoone tarbijate kooperatiivi valduses, kuni Eesti aja saabumise järel vahetas valdus paar korda omanikku.