Rünnakujärgse Rootsi sõnumid

(Autor töötab Rootsis sisserännanute keeleõpetajana.)

ROOTSLASED ON karjarahvas. Seepärast mõjus reedene traagiline juhtum Stockholmi kesklinnas tervet riiki ühendavalt.

«Mis juhtus reedel Stockholmis?» küsivad välismaa ajakirjanikud kohalikelt.

«Inimesed avasid oma kodud ja aitasid üksteist,» vastavad rootslased.

Kodude avamine, üksteise abistamine, üksteise eest hoolitsemine, koos juhtunust ülesaamine – need on märksõnad, mis saadavad reedest sündmust, kui usbekistani päritolu mees kaaperdas veoauto, rammis inimesi Stockholmi kesklinnas ning lõpuks sõitis sisse Åhlènsi kaubamaja parfüümiosakonda.

AMETIVÕIMUD EI tegele enam terrorismi vastu võitlemisega, vaid sellest üle olemisega, sellega koos elamisega. Kiire ja kaine tegutsemise eest kiidetakse nii Rootsi politseid kui päästjaid. Arvatav rammija on kinni võetud, sündmuspaik koristatud ja haiged tohterdatud.

«Olime selleks valmis. Oleme sellisteks juhtumiteks treenitud,» vastavad ametnikud, teenistujad, meedikud ja arstid välismaa ajakirjanike pärimistele. Nood ei jõua «külmade kalade» (rahvusvahelises ringkonnas on rootslaste hüüdnimi cold fish) ratsionaalset ja rahulikku suhtumist ära imestada.

On’s see avatus, hammaste näitamine või äri? Igatahes keeldub enamik kesklinna poodidest, söögikohtadest ja klubidest-pubidest uksi sulgemast. Åhlènsi kaubamaja on kaval: paar päeva pärast juhtunut avab ta uuesti uksed ja juba on ta välja kuulutanud vigasaanud asjade suure allahindluse. Äri on äri ja vajab ajamist.

Ka mina lähen uudistama. Häbenemata. Aastakümned tagasi oleks see olnud jumalateotus, aga ajad on muutunud.

JUST ÜHISKONNA avatus on rootslastele ülioluline. Nad on paar valusat õppetundi saanud ja nüüd targemad.

«Me ei tohi endasse sulguda, nagu juhtus Olof Palme ja Anna Lindhi mõrva järel,» kinnitavad nad üksteisele. «Me peame olema avatud. Ka siis, kui see teeb meile haiget.»

Nii lohutavad emad lapsi, naabrid üksteist ja riigipead rahvast.

«Kuidas me edasi läheme?» küsiti kroonprintsess Victorialt.

«Koos,» vastas tema.

Kõige selle taustal kasutavad autojuhid võimalust juhtida tähelepanu oma töötingimustele. Nõutakse oma igapäevase töövahendi veoauto ohutumaks muutmist. Jääb üle jälgida, kas nad suruvad oma tahte läbi.

Ka esimesed kriitikanooled on juba lendu lastud. Rootsis on välja töötatud avalikkusele ohust teatamise süsteem, niinimetatud VMA. Politsei käsu peale saadetakse ohupiirkonnas viibivate inimeste mobiilidele vastava sisuga sõnum.

Reedel seda siiski ei tehtud. Miks, sellele pole politsei veel vastanud.

KUI MA ESMASPÄEVA hommikul kooli jõudsin, leidsin terve kooli südameid täis kleebituna. Südame sees oli umbes niisugune tekst: mõistame vägivalla hukka ning võtame avali süli ja armastusega vastu kõik, sõltumata päritolust ning poliitilistest ja usulistest vaadetest.

Minu meelest on praegu see hetk, mil peab mõistma, et terrorist võib olla igaüks. Et terrorirünnakus võib hukkuda kes tahes. Ja et hukkunuid võivad samuti leinata kõik.

Stockholmi kesklinnas on käinud hukkunute vastu austust üles näitamas ja julma tegu hukka mõistmas paljude rahvuste esindajaid, sealhulgas ohtralt Euroopa Liidu välistest riikidest. Sama on teinud eri usuliste vaadete esindajad.

LEINAL ON MITU faasi, üks neist on huumorifaas. Kirjutan oma õpilastega CV-sid, et neid siis tööturule saata. Üks süüria päritolu keskealine mees nimega Mohammed kirjutas muude oskuste alla: «Mul on juhiluba, oskan väga hästi veoautoga sõita.» See mõjus nii tragikoomilisena, et pahvatasime mõlemad naerma.

«Jätame vahest selle rea välja,» noogutasime kokkuleppeks.